Et kolmandatest riikidest inimest Eestisse tööle võtta, peab ettevõte korraldama avaliku konkursi, mis kestab vähemalt kaks kuud ning seejärel esitama tööturuametisse taotluse ning põhjendama, miks tuleb töötaja võtta väljastpoolt Eestit, kirjutab Äripäev.

Tööturuamet otsustab seejärel, kas annab loa või mitte. Pärast seda saab hakata ajama asju kodakondsus- ja migratsiooniametiga, kes peab poole aasta jooksul otsustama, kas anda elamisluba töötamiseks või mitte. Kokku seega võib kogu protsess võtta aega üle poole aasta.

Näiteks Skype Eesti jaoks on aga pool aastat väga valus ooteperiood. "Skype'il lisandub miljon kasutajat nelja päevaga, meie elus on kolm kuudki igavik," lausus Skype Eesti juht Sten Tamkivi, tuues näiteks, kuidas peaaegu iga päev tuleb mõne kolmanda riigi kodaniku unistusele Skype'is töötada kriips peale tõmmata.

Skype Eestis on praegu tööl 28 välismaalast, kellest kaheksa on pärit kolmandatest riikidest. Nendest kaheksast pooled pole päris töötajad, vaid praktikandid, kelle elamis- ja tööloa saamisel on aidanud tudengiorganisatsioonid ning kes pärast praktika lõppu naasevad kodumaale.

Rahvastikuminister Paul-Erik Rummo tunnistas, et üks ettevõte on tema teada tõesti kurtnud, et elamis- ja tööloa saamise protseduur on pikaajaline ja pisut ebamäärane, kuid seni on välismaalaste seadus toiminud hästi.

Rummo hinnangul võiks ajutiselt siia tööle tulevatele inimestele töölubade andmise muuta lihtsamaks. "Näiteks Balti Laevaremonditehase tellimus viidi üle Leetu, sest majandusministeeriumis viivitati taotluse läbivaatamisega," tõi Rummo näite.

Balti Laevaremonditehas sai alles aprillis loa 50 võõrtöölise palkamiseks, kuigi taotles majandusministrilt luba 100 Ukraina keevitaja töölevõtmiseks juba mullu augustis.

Tehase personalidirektor Heinart Puhkim tunnistas pärast loa saamist Äripäevale, et selline aeglane asjaajamine on ettevõttele tohutuid probleeme tekitanud. "Tellimused on olemas ja lepingud sõlmitud, aga ei ole tööks vajalikke mehi saanud Eestisse kutsuda," rääkis ta.