Ettevõtjate uuringu tulemused: Kredexi toetustel on liiga kõrge intress ja ebamõistlikud lisatingimused
Kantar Emori konsultant Karin Preegel tõi välja, et 1034 ettevõtja vastustel põhinevast uuringust ilmneb, et riiklike toetusmeetmete ettevõtja jaoks välja kooruv intressimäär ning lisatingimused- näiteks omanikult nõutav käendus- hoiavad huvi toetusmeetme vastu madalana.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi lausus, et kuna ettevõtjad tõid uuringus nõudluse languse järel teise peamise probleemina välja olukorra määramatuse, siis võib vähest huvi Kredexi toetusmeetmete vastu põhjendada sellega, et praeguses ebakindas olukorras ei taha ettevõtjad laenukoormust suurendada.
Tundub,et Kredex on ettevõtjate rahulolematust kuulda võtnud, sest täna tuli ka uudis, et laenutingimusi muudetakse. Lähemalt saab tingimuste muutmisest lugeda siit.
Preegel lausus, et uuringu eesmärk oli mõõta Covid-19 mõju ettevõtete majandustegevusele ning toetusmeetmete vajadust ning kasutamist.
Küsitlusest selgus, et ettevõtjad hindavad Covid-19 pandeemia mõju majanduslikule olukorrale väga suureks või suureks: kokku 69% vastanutest.
Ehitus, finants- ja kindlustussektori, põllumajanduse ning info ja side ettevõtjad hindasid mõju teistest väiksemaks ning selle põhjusena tõi Preegel välja asjaolu, et nende ettevõtete tegevus sai eriolukorras jätkuda.
Kõige rohkem mõjutas ettevõtete tegevust vähenenud nõudlus toodangu või teenuste järele: selle põhjuse tõid välja 71% vastanutest, teisena järgnes raskused tegevuste planeerimisel ehk määramatus. Selle tõid välja 37% vastanutest. Veondus- ning laondusettevõtetest nimetas vähenenud nõudlust 91% ettevõtjatest ning toidutööstuses 80%.
Preegeli sõnul ilmneb tulemustest, et 55% majutusettevõtetest on tegevuse ajutiselt peatanud.
Erinevate tegevusalade esindajate jaoks on Covid-19 pandeemia põhjustatud valukohad erinevad. Nii tõid tööstusettevõtted välja vajalike töölähetuste ära jäämise: seda nimetas 38% küsitluses osalenud 123 tööstusettevõttest ning raskused tootmissisendite hankimisel.
Toidutööstuse ettevõttete esindajad tõid välja kallinenud sisendihinnad.
Koondada lubab edaspidi kolmandik ettevõtetest
Majandussurutise otsene mõju tähendab, et ettevõtetel tuleb kulusid kokku tõmmata. Üks suuremaid kulusid ettevõtete jaoks on tööjõukulud ning nende vähendamine tähendab koondamisi.
Küsitluses päriti vastanute käest nii juba toimunud kui võimalike tulevikukoondamiste kohta. Preegel märkis, et maikuu seisuga on koondanud iga viies ettevõte, kuid suuremas osas ettevõtetes koondamisi toimunud ei ole. Samas igas viiendas ettevõttes koondati enam kui 30% töötajatest.
Edasisi koondamiste tõenäosus sõltub kriisi kestvuseks ja koondamisi peab tõenäoliseks keskmiselt kolmandik vastanutest. Suurem on selliste ettevõtete osakaal töötuses (38%), toitlustuses (37%) ja majutuses (36%). Põllumajanduses peab edasisi koondamisi võimalikuks 15% vastanutes.
Riiklikest abimeetmetest kõige olulisem töötukassa palgatoetus
Preegeli sõnul vajavad riiklikke toetusmeetmeid enam kui pooled küsitletud ettevõtetest, majutusvaldkonnas on nende osakaal kõige suurem: 85% ettevõtetest.
Kõige enam on riiklikest meetmetest kasutatud töötukassa töötasu hüvitamise meedet, mida on kasutanud või plaanib kasutada 45% küsitletud ettevõtetest. Preegel tõdes, et kommentaarides viitasid ettevõtete esindajad vajadusele toetusmeetmeid pikema aja jooksul kasutada.
3% tunnistas, et ei ole sellest meetmest kuulnud. Seejuures toidukaubanduse ettevõtetest ei ole meetmest kuulnud kümnendik.
Veerand küsitletutest on meedet kasutanud ning on sellega rahul ja viiendik on meedet kasutanud või plaanib seda teha edaspidi, kuid hindab meedet ebapiisavaks.
Maksu- ja tolliameti meetmetest ei ole kuulnud 16% ning 43% ei ole seda meedet kasutanud ega ka plaani kasutada. Suurim meetme kasutanute või kasutada plaanijate osakaal on toitlustuses.
