Ettevõtlusküla koolitusmängude eesmärk on täiendada haridussüsteemis omandatud teadmisi ja aidata neid suurde pilti asetada. Mängudel osalejad matkivad võimalikult elutruult ettevõtluses ettetulevaid olukordi kaasmängijatega läbirääkimisi pidades ja probleemidele lahendusi otsides. „Ettevõtlusküla mängud võimaldavad noortel eri kohtadest omandatud teadmiste killud üheks tervikuks siduda. Meie eesmärk ei ole koolitada välja ettevõtjaid, vaid ühiskonnas edukalt toimetulevaid inimesi, kes on algatusvõimelised ja probleemide lahendamisele suunatud mõtlemisega,” ütles Ettevõtlusküla üks eestvedajatest Evelin Rätsep.

Soov hakata mängude kaudu inimeste ettevõtlusteadmisi arendama tekkis algatajate enda praktilise kogemuse kaudu. „Mina olin majandustunnis käinud, õppinud seal teoorias selgeks eri asju, kuid need teadmised ei kinnistunud, sest neil puudus seos praktikaga. 25-aastaselt sattus mulle kätte R. Kiyosaki raamat „Rikas isa, vaene isa” ja see oli täielik ahhaa-moment. Sain aru, et just ettevõtlus on minu kutsumus,” meenutas Rätsep.

Evelin tegi vaatamata teadmiste puudumisele julgelt omal käel ettevõtluskatsetusi, kuid ta soovis, et teistel kulgeks see teekond kergemini. „Ettevõtlust ei saa õppida õpikust, seega kaalusime muid võimalusi. Soomes oli just alustatud mänguliste koolituste kaudu ettevõtlikkuse õpetamise programmi loomist ja see idee kõnetas meid nii väga, et soovisime ka Eestis midagi sarnast algatada,” sõnas Rätsep.

Kõik mängud Ettevõtluskülas on üles ehitatud nii, et noortele antakse ette tegevuse raamistik, kuid nad võivad vabalt eri lahenduskäike proovida. Juhendajad esitavad küll suunavaid küsimusi, kuid lahendusi ette ei anna. „Tegelikult polegi mängudes õigeid vastuseid ja iga grupp lahendab ülesanded omamoodi. Suuname mängu kulgu osalejate kogemuste ja huvide järgi ning uued ideed hakkavad iseenesest sündima. Me ei väsi üllatumast, kuivõrd erinevaid lahendusi ühele probleemile leida saab!” kommenteeris Rätsep.

Kõige olulisem osa on mängu lõpus toimuv analüüs, mis võimaldab arutada, miks midagi tehti, kuidas see lõpptulemust mõjutas ja mida sellest õppida. Mõnikord jõutakse analüüsi tulemusel hoopis olulisemate küsimusteni kui ettevõtte juhtimine. Alustatakse praktilistest teemadest, nagu maksude maksmine, ning jõutakse eetiliste aruteludeni sellest, kuidas varastamine teisi inimesi ja kogu ühiskonda mõjutab.

Rätsepa sõnul on ettevõtlusega tutvust tehes hädavajalik turvalises keskkonnas eksida ja sellest õppida. „Praegune ühiskondlik hoiak taunib eksimist ja sunnib seda iga hinna eest vältima. Inimesed kardavad tundmatut, kuid tundmatusse astumine on eeldus selleks, et saaks sündida midagi uut. Paratamatult kaasneb kõige uuega ka eksimine ja just sellest õppimine loob võimaluse innovatsiooniks,” ütles Rätsep. Tema sõnul on täiskasvanutesse juba sisse programmeeritud hoiakud, mis neid piiravad ja pidurdavad, seetõttu on parem ettevõtliku suhtumise kujundamist alustada juba lapseeas.

Lisaks Ettevõtluskülale said ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu tunnustuse Tabasalu ühisgümnaasiumi ja EBS gümnaasiumi õpetaja Krista Savitsch (aasta ettevõtlik õpetaja), Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilased Mihkel Mariusz Jezierski ja Sander Aukust (aasta ettevõtlikud õppurid), Tartu Teaduspargi projektijuht Vaido Mikheim (aasta ettevõtlusõppe mentor) ja Tartu ülikooli ettevõtlusõppe programmi teavitustöö juht Liina Pissarev (aasta tegija).

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Jaga
Kommentaarid