Ettevõtlusorganisatsioon küsib välistööjõudu teistelegi sektoritele: koroonakriisi kõrval tõugatakse ettevõtjad ka tööjõukriisi

 (162)
Suvalisi inimesi ei saa kohe keevitama panna
Tamsalu EPT AS
Tamsalu EPT ASFoto: Sven Arbet

Eesti kaubandus-tööstuskoda saatis täna riigikogu fraktsioonidele pöördumise, mille peamiseks sisuks oli välismaalaste ajutise viibimise ja lühiajalise Eestis töötamise erisus. Nende sõnul on välismaalt pärit spetsialiste tarvis lisaks põllumajandusele ka teistes sektorites.

Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon on teinud muudatusettepaneku täiendada viidatud eelnõu § 31 punktiga 7 selliselt, et välismaalased saaksid töötada põllumajanduses kuni 31. juulini ka sellisel juhul, kui välismaalase viisa või viisavaba periood on eriolukorra ajal lõppenud ja täis on saanud ka maksimaalne pikaajalise viisa kehtivusaeg.

„Toetame igati põhimõtet näha välismaalaste seaduses ette erand, mis võimaldab välismaalastel jätkata Eestis töötamist ka eriolukorra ajal. Samas peame vajalikuks laiendada seda erandit kõikidele Eestis töötavatele välismaalastele, mitte ainult põllumajanduses töötavatele välismaalastele. Probleem on ühtviisi tõsine ka muudes sektorites," on pöördumises kirjas.

Koda on saanud ettevõtjatelt ja erialaliitudelt tagasisidet, et lisaks põllumajandusele vajavad ka teistes sektorites tegutsevad ettevõtjad samasugust erandit. Eelkõige on nendeni jõudnud info, et erandit vajab tööstussektor. Keerulises olukorras on näiteks masinatööstus, kojale teadaolevalt vajab teatud ametikohtade osas erandit ka elektroonikatööstus ja mäetööstus.

Seotud lood:

„Rõhutame, et ettevõtjad vajavad peamiselt oskustöölisi, mitte lihttöölisi. Ettevõtjate huvi hoida palgal välismaalasest lihttöötajat vähendab välismaalaste seaduses olev nõue, mille kohaselt tuleb ka lühiajaliselt Eestis töötavale välismaalasele maksta vähemalt Eesti keskmist palka. Arvestades, et kriisiolukorras tegelevad ettevõtjad kulude sh palga kärpimisega on välismaalase palkamine kindlasti väga kaalutletud ja hädavajalik samm, kuna kulud välismaalase palkamisega ei ole enamasti väiksemad," ütleb koda.

Kaubandus-tööstuskoda rõhutab, et ilma erandi kehtestamiseta võib osasid ettevõtjaid lisaks koroonakriisile tabada ka tööjõukriis, sest lühisajaliselt Eestis töötavad välismaalased peavad viisa lõppedes lahkuma ning uusi kolmandate riikide kodanikke ei lubata hetkel üle Eesti piiri. Tööjõupuuduse tulemusena võivad ettevõtjatel jääda täitmata tellimused ning see vähendab ettevõtjate käivet ja eksporti ning ohtu satuvad ka kohalike töötajate töökohad. Kokkuvõttes võib väheneda riigi maksutulu ning suurenda kohalike inimeste arv, kes vajavad riigilt toetust.

„Leiame, et riigi huvi peaks olema igati toetada neid ettevõtjaid, kellel on täna veel tellimusi ja kes saavad tööd teha, ilma erinevaid abimeetmeid kasutamata," ütleb pöördumine. Nad kinnitavad, et ettevõtjate esimene eelistus on võtta tööle kohalikke töötajaid, kuid paljusid ametikohti ei ole võimalik täita kohalike töötajatega, sest neil pole vastavaid oskuseid.

„Kriisi tingimustes suureneb kindlasti töötute arv, kuid neil ei ole reeglina vajalikke oskusi, et koheselt näiteks tööstussektoris oskustööliseks minna. Samuti ei ole võimalik töötul paari kuuga omandada vajalikke oskusi. Lisaks tuleb arvestada sellega, et erinevate toetusmeetmete tulemusena ei pruugi kohalikel töötajatel olla motivatsiooni naasta kiirelt tööturule," on koja seisukoht.

Ei saa panna suvalisi inimesi keevitama

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas pöördumist kommenteerides, et ettevõtjaid tuleb kohelda võrdselt ning me ei tohi veelgi raskendada nende ettevõtjate olukorda, kes täna veel välise abita hakkama saavad.

"Seades asjakohatuid piiranguid, suuname me veelgi rohkem ettevõtjaid ja töötajaid töötukassa ning KredExi ukse taha. Täna peaks olema eesmärk vastupidine ja riik peaks toetama ettevõtja iseseisvat hakkamasaamist nii kaua kui võimalik."

Palts lisas, et peame meeles pidama seda, et kui sunnime lahkuma välismaalasest spetsialisti, siis suure tõenäosusega kaotab töö ka mõni kohalik töötaja - see omakorda tähendab väiksemat maksutulu ja suuremat kulu riigile.

Masina- ja metallitööstuse liidu juht Triin Ploompuu kinnitab, et suvalisi inimesi täna keevitama tuua ei ole lihtsalt võimalik.

„Masina- ja metallitööstuses ei saa panna kohe nüüd ja praegu suvalisi inimesi keevitama või pingioperaatoriks. Meil on vaja kvalifitseeritud tööjõudu. Kui meil ei olnud oskustöötajaid juba enne kriisi Eestist võtta, siis asjaolu, et peame võõrtööjõust loobuma, ainult süvendab kriisi," ütleb ta.

Tema sõnul on tööstus see, kelle käekäigust sõltub, kuidas Eesti majandusel kriisist väljumine läheb, sest tööd antakse teenusepakkujatele, logistikasektorile, IT-le, inseneribüroodele jne.

„Masina- ja metallitööstus on tugev eksportöör ja maksumaksja ning ootame tänases eriolukorras mõistvat suhtumist ja sügavamat arusaamist meie sektori toimimisest ja murekohtadest. Pikemas perspektiivis - kõik huvilised on väga teretulnud septembrist alustama õpinguid kutseõppes ja tehnikavaldkondades!" ütleb Ploompuu.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!