Ettevõtlust toetati möödunud aastal sadade miljonite eurodega
Möödunud aastal antud riigiabi moodustas 375,4 miljonit eurot, kasvades aastaga 23,4 protsenti. Riigiabi osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli 1,34 protsenti. Vähese tähtsusega abi anti 59,3 miljonit eurot, kasvades aastaga 27,9 protsenti. Nii riigiabi kui vähese tähtsusega abi anti peamiselt toetustena.
„Riik saab abi andmisega toetada just neid tegevusi, kus tugi on vajalik ning põhjendatud. Toetasime ühiskonnale olulisi valdkondi, näiteks keskkonnakaitse, teadus- ja arendustegevus ning regionaalne areng," ütles riigihalduse minister Anneli Ott. „Arvestades selle aasta arenguid COVID-19 pandeemiaga, saame juba praegu öelda, et riigiabi maht kasvab sel aastal."
Rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi rõhutab, et rahaliste vahendite eraldamisel, ka kriitilistel aegadel, on oluline järgida reegleid, et mitte liigselt ja lubamatult moonutada abi andmisega vabaturu konkurentsi. „Riigiabi andmisel on vajalik põhjalik ettevalmistus ja läbipaistvus. Seetõttu jätkame nõustamisega, et riigiabi andjad oskaksid reeglitest kinni pidada."
Suurima osa riigiabist ehk 286,7 miljonit eurot moodustas horisontaalne riigiabi. Sellest oli ligi pool ehk 137,7 miljonit keskkonnakaitseks antud abi. Sealhulgas olid taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetused 86,7 miljonit eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustused põllumajandussektoris 29,5 miljonit eurot.
Veel toetati 110,2 miljoni euroga kultuuri edendamist ja kultuuripärandi säilitamist, 18,5 miljoni euroga teadus- ja arendustegevust ning 16 miljoni euroga spordi- ja vaba aja veetmise taristuid.
Regionaalarengu edendamist toetati 20 miljonit euroga. Näiteks anti abi rahvusvahelise pereturismi atraktsioonideks ning investeeringutoetust mikro- ja väikeettevõtjatele põllumajandustoodete töötlemiseks ning turustamiseks.
Suurimad riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjad olid Kultuuriministeerium ning AS Elering.
