Ettevõtted ja ärimehed suunavad heategevusse sadu tuhandeid kroone
AS-i Leibur turundusdirektori Heikki Põhi sõnul toetab ettevõte heategevuse korras valdkondi, mida ka mujal maailmas enim toetatakse – lapsi, noori, sporti ja kultuuri.
Igal aastal suunab Leibur heategevusse umbes 10 protsenti ettevõtte turunduseelarvest. Kui suurtest summadest jutt on, ei soovinud Põhi siiski avaldada. Küll aga lisas ta, et näiteks läinud aasta lõpus anti Tallinna lastehaigla toetusfondile üle annetusena 100 000 krooni. “Sel aastal meie koostöö jätkub ning toetuseks antav rahasumma tuleb kindlasti suurem kui läinud aastal,” lisas Põhi.
Sotsiaalne kihistumine
Samas tundub Leiburi turundusdirektori sõnul, et sotsiaalne kihistumine suurendab pidevalt abivajajate hulka.
“Abivajajaid on tõesti palju, ettevõttesse laekub iga päev keskmiselt 3-4 toetusavaldust ja/või sponsorlustaotlust,” ütles ka AS-i Kalev suhtekorraldusjuht Ruth Roht. “Kuna kõiki ei ole võimalik aidata, tuleb teha valik. Ettevõtte spetsiifikast tulenevalt on Kalevi sponsorlus- ja heategevuspoliitikas olnud üheks prioriteediks alati lapsed.”
Viimasel neljal aastal on ettevõte kinkinud jõulude paiku pea 5000 lasterikkale perele üle Eesti kokku üle 10 tonni maiustusi. Teine suurem ja pikaajalisem heategevusprojekt on Kalevil seotud Tallinna lastehaiglaga. “Toetussummad on olnud aastate lõikes Eesti tingimustes arvestatavad,” sõnas Roht.
Ka Selveri poeketi juht Ain Taube tõdes, et arvestades kirju ja teisi pöördumisi, tundub, et abivajajate hulk kasvab aasta-aastalt. “Heaolu kasvades suureneb teiselt poolt ka abivajajate hulk. Ühiskonnas toimuvate muudatustega läheb osal elanikkonnast olukord raskemaks või on saanud endisest prioriteetsest ja riigi doteeritud projektist vähem väärtuslik ettevõtmine,” ütles Taube.
Tema sõnul toetab poekett igal aastal ühte suuremat projekti rahaliselt ning väiksemaid projekte kas info väljapanekupinna eraldamisega, siseraadios klipi ettemängimisega või muul moel.
“Kahel viimasel aastal oleme ca 260 000 krooniga toetanud Tallinna lastehaiglat. 2002. aastal aitasime Kullo keskkonnaklassi vajaliku inventari soetamisel ligi poolesaja tuhande krooniga,” tõi Taube näiteid.
Pole enam kerjamine
Tallinna Lastehaigla toetusfondi juhataja Inna Kramer märkis, et kui võrrelda 5-6 aasta taguse ajaga, siis on suhtumine heategevusse muutunud positiivsemaks. “Kui tol ajal suhtuti annetuste kogumisse tihti kui kerjamisse, siis täna ei arva enam keegi nii,” sõnas Kramer.
Tema väitel võib kohati tunduda, et kampaaniad, milles kutsutakse üles toetama, on liiga palju. “Kuid võin kinnitada, et umbes viie aasta pärast saabub alles tõeline heategevuslaine. Kui näiteks Kanadas toetab iga pere keskmiselt 12 heategevusvaldkonda, siis Eestis toetab heategevust kindlasti vähem kui 50 protsenti leibkondadest. Nii et meil on veel palju kasvuruumi.”
Krameri sõnade kohaselt on tõusnud just ettevõtete sotsiaalse vastutuse tase – kui aastaid tagasi tundus see vaid sõnakõlksuna, siis nüüd on paljud kohalikud ettevõtted võtnud oma kohustust kogukonna ees tõsiselt.
Näiteks Tallinna Lastehaigla toetusfondil on palju firmasid, kes neid on aastaid toetanud ja igal aastal on lisandunud ka uued toetajad. Samas on arvukalt neid, kes teevad ühekordse annetuse. Regulaarselt on fondi rahaga toetajateks 25–30 firmat ja 500 eraisikut. “Eraisikute tehtud annetused on pigem jätkuvad, harvem on ühekordseid annetusi,” selgitas Kramer.
Eraisikute ja firmade osakaal annetuste tegemisel on enam-vähem pooleks.
Ärimehed tegelevad heategevusega
Turva- ning kinnisvaraärimees Urmas Sõõrumaa tegeleb heategevusega juba kümmekond aastat.
“Mul on õnnestunud olla selles ühiskonnas edukas. Samas on palju neid, kellel pole see võimalik olnud. Seetõttu pakub mulle rahuldust, kui saan ühiskonnale midagi tagasi anda,” ütles Sõõrumaa.
Ärimehe sõnul toetab ta just selliseid lapsi, kes ise endaga hakkama ei saa. Samas on Sõõrumaa heategevusprojektide loetelu üsna pikk – toetusi jagub nii suviti toimuvatele lastelaagritele, Nõmme lastekaitseliidule, Pelgulinna sünnitusmajale ning Lagle Pareki juhitavale Caritase heategevusühingule. Et oma annetusi paremini koordineerida, on Sõõrumaa ellu kutsunud heategevusfondi Dharma. Kolmandat aastat tegutsevasse fondi suunab ta aastas umbes miljon krooni.
Näiteks on ärimees võtnud endale ülesandeks toetada 50-60 suurperet elektriarve tasumisega pärast elektrihinna tõusu. Suurperesid on Sõõrumaa ka varem aidanud huvihariduse toetamisega.
Pakterminali nõukogu esimees Aadu Luukas ütles, et on küll mõne heategevusliku projektiga seotud, kuid polnud neist nõus täpselt rääkima.
Hannes Tamjärv kuulub Heateo Sihtasutuse nõukogu etteotsa. Ta on sihtasutusega seotud olnud kaks aastat. Tamjärve enda sõnul on talle heategevusest rääkides eriti südamelähedasteks teemadeks kõik see, mis seotud lastekodulaste ning Eesti külaelu toetamisega.
