“Kui meile konkreetset rahastamisskeemi ei pakuta, ei jää muud üle, kui jaanipäevast pildi näitamine lõpetada,” ütles ETV juhatuse esimees Aare Urm Eesti Päevalehele. “Me lihtsalt ei saa elada üle oma võimete.”

Urm avaldas lootust, et riigitelevisioon nii äärmuslikku sammu tegema ei pea.

“Meie taotlusele oli suureks abiks ka Eurovisiooni lauluvõistlus, mis oli omamoodi katalüsaator rahaasjade üle peetavate läbirääkimiste paranemiseks,” lausus telejuht.

Reedel jõudsid rahandusministeeriumi ja ETV esindajad kokkuleppele, et ETV rahavajadus on esialgse 77 miljoni krooni asemel 30-40 miljonit krooni.

Samas võib ETV pildi näitamise lõpetada varemgi, sest alates möödunud reedest pole ETV töötajatel riikliku lepitaja otsuse kohaselt töörahu säilitamise kohustust.

“Meil on nüüd antud vastaspoole mõjutamiseks õigus hoiatusstreik korraldada ja me peame loomulikult kaaluma kuidas ja millal seda teha,” lausus Ringhäälingu Töötajate Ametiliidu (RTAL) juhatuse esimees ja peausaldusisik Marika Tuus.

Tuusi sõnul kogunevad ETV töötajad nädala lõpus nõupidamisele, kus otsustatakse hoiatusstreigi korraldamise vajalikkus.

Äärmusliku sammu kaalumist ajendasid möödunud reedel kollektiivlepingu sõlmimise üle peetud läbirääkimised, kus ETV töötajatel ei õnnestunud juhtkonnale läbi suruda ühtegi oma nõudmist.

Tuusi sõnul oleksid töötajad taganenud 15-protsendilise palgatõusu nõudmisest, kui ETV arvestaks palkade maksmisel elukalliduse tõusu ja korrutaks palganumbri igal aastal läbi tarbijahinnaindeksiga.

“Kui kirjutaksin sellisele otsusele alla, oleksin ebapädev, kuna mul pole mingit garantiid, et riigieelarvest vastav summa igal aastal eraldataks,” lausus Urm.

Kolm viimast aastat palgatõusuta tegutsenud ETV-s töötab ligi 400 inimest, neist pooled on ametiühingu liikmed.