Riigihangete seadus ei nõua Eurovisiooni kui telesaate korraldamiseks riigihangete tegemist, kuid ETV lubab 122 miljoni kroonise eelarvega lauluvõistluse puhul siiski lähtuda parimast hinna ja kvaliteedi suhtest.

"ETV teeb riigihankeid sel juhul, kui me midagi ostame, kuid telesaadete, kaasa avatud Eurovisiooni tootmiseks ei ole riigihankeid korraldada vaja," ütles ETV arendusdirektor ja Eurovisiooni finantsdirektor Jaanus Kõusaar.

Kõusaar on kindel, et ETV suudab 15. jaanuaril toimuvaks ringhäälingunõukogu istungiks ära põhjendada Eurovisiooni väidetavalt ülepaisutatud kulutused.

ETV on koostanud Eurovisiooni eelarve seni 122,65 miljoni kroonises mahus, mille kulutamine on ära mahtunud kolmele leheküljele. "See on eelarve suhteliselt viimane projekt," ütles Kõusaar.

Eesti teletootjate liidu juhatuse esimees Toomas Kirss nentis tänases Postimehes, et Eurovisiooni eelarveprojektist paistab välja vaid raiskamine, kuid kõik muu on läbipaistmatu.

Kõusaare sõnul on lauluvõistluse projektijuhid arvestanud siiski põhimõtetega, et Euroopa ringhäälinguliidu EBU nõutud tehnilise taseme ja kohapeal väljamõeldud kunstilise idee teostamiseks on vaadatud üle Eestis olemasolevad ressursid ning alles siis pöördutud välismaiste pakkujate poole.

"Tuleb tunnistada, et Eestis tehnika viimast sõna pole, kuid tulemust nõutakse tehnika viimase sõna järgi," sõnas Kõusaar. "Kui peatöövõtjaks on välisfirma, siis jälgime ka Eestist tehtava allhanke puhul, et välisfirma ei lisaks summale liiga suurt vahendustasu," lisas Kõusaar.

Eurovisiooni finantsdirektori sõnul makstakse lauluvõistlusekorraldamisel osalevatele firmadele raha valdavalt siis, kui töö on tehtud. Osaliselt makstakse raha ette aprillis-mais.