Euro toob hinnatõusuga ka majanduskasu

Eurooptimist Tiit Made sõnul on hinnatõus euro tulekul ainus tõsiseltvõetav probleem, vastu aga saame märkimisväärse majanduskasu.

Euro tuleku teel on kaks emotsionaalset ja üks arvestatav takistus, kirjutab Made SL Õhtulehe arvamusveerul.

„Emotsionaalne on kahetsemine, et oma armas kroon sai olla käibel nii lühikest aega,” nimetab Made. Üle saab ka parastavast näpuvibutamisest, et kroonide asendamine euroga on kulukas. On muidugi kulukas, kuid eestlased on kõik need 15 taasiseseisvuse aastat elanud laia joonega. Maksumaksja pole kunagi nurisenud, et ministrid on tema kroone raisanud.”

Tõsine argument on inflatsioonioht. „Hindade kasvust me euro tulekuga ei pääse,” nendib Made. „Ükski eurole üle läinud riik pole karmi hinnatõusu suutnud vältida. Hinnad ei ole tõusnud üksnes ümardamise piires, vaid sageli reipasti, sest kaupmehed ja teenindajad on osavad ära kasutama oma kundede asjatundmatust ja tähelepanematust.”

Made suhtub ideesse hoida eurot ja krooni kõrvuti kasutusel skeptiliselt. „Tekib palju segadust. Arveldamine on keeruline. Tuleb teha topeltkulutusi kahe raha ringluses hoidmiseks.”

Eurole üleminek toob Eestile aga hoopis märkimisväärsemat majanduskasu, kui emotsionaalsed takistused kahjustavad, leiab Made. „Väikesele kesise majanduspotentsiaaliga riigile on oluline, et temast rahvusvaheliselt hästi arvatakse. Euro on prestiižne nagu Hummeriga Toompeale sõita, sest euro on rahvusvahelises plaanis soliidne valuuta. Teeb ära ka dollarile.”

Euroga liitumine märgib ära Eesti majandussuutlikkuse, toob investeeringuid, euroliidu madalad laenuintressid, saame kokkuhoidu valuutatehingutelt, reisihimulistel eestlastel läheb arveldamine lihtsamaks, loetleb Made.