Eile õhtul kahepäevast istungit alustanud Euroopa Ülemkogu peateemaks on Euroopa majandus- ja rahandusliidu tugevdamine ning ühtse seisukoha kujundamine pangandusliidu loomise põhimõtetes.

Pangandusliit peab tagama, et kõik pangad käituvad samade reeglite järgi vältimaks finantskriise ning nende levikut teistesse riikidesse. Peaaminister Andrus Ansip märkis valitsuse pressibüroo vahendusel, et Eesti toetab ühtset pangandusjärelevalvet Euroopa Keskpanga juures. Ansipi sõnul on Eesti jaoks oluline, et see mehhanism võimaldaks kaasata ka euroalasse mittekuuluvaid riike.

Ühine pangandusjärelevalve peaks täielikult tööle hakkama 2014. aasta alguses, mil selle süsteemi alla peaks hakkama kuuluma umbes 6000 Euroopa panka.

"Me ei tohi nõrgendada sidemeid euroala ja nendesse mittekuuluvate riikide vahel," ütles Ansip "Tervitan mõtet anda eurovälistele riikidele võrdne kaasarääkimisõigus."

Ansip selgitas, et Eesti koostöö Põhjala ja Balti riikide ametiasutustega finantsjärelevalve vallas on olnud tõhus. Samas ei kuulu paljud regiooni maad euroalasse ning ühtse pangandusjärelevalve loomisel Euroopa Keskpanga juurde ei tohi peaministri sõnul halveneda senine koostöö ja järelevalve kvaliteet.

"Olukorras, kus meie pangandusturul tegutsevad peaaegu eranditult mitte-euroala riigid, on hea koostöö säilimine nende maade järelevalveasutustega Eesti jaoks väga oluline," rõhutas Ansip. "Mul oleks kahju, kui hoolimata meie soovist kaasata ka euroala väliseid riike võrdsetel alustel nad ennast koostööst distantseeriksid."

Peaminister lisas, et ühtse pangandusjärelevalve sisseviimisele peab järgnema ühtse kriisihalduse- ja hoiuste tagamise süsteemi loomine.
Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid arutasid ka eelarve-, majandus- ja poliitilise liidu kujundamise võimalusi. Otsused edasiste sammude üle nendes küsimustes langetatakse detsembris toimuval ülemkogul.