Issing meenutab, et euroala loomine oli ajalooline ja optimismi oli palju. Ta on üks selle idee välja mõtlejatest ja algusaja protsessi juhtijatest. Ta lahkus keskpangast 2006. aastal.

Nüüd ütleb ta, et rahaliit on kaoses. Euroopas tõstavad pead protestiparteid. Paljudes euroala riikides on kõrge töötuse määr ning kehv majandusksv. Saksamaast on saanud sihtmärk, deemon.

„Euroopa Keskpank on liikumas üha enam eemale oma algsest ideest ning on juba väga lähedal oma enda mandaadi rikkumisele," ütles Issing.

Keskpank ei tohi riike otseselt rahaliselt aidata. Kuid just see juhtus aastal 2012, kui hädas olevaid riike välja hakati aitama. Selle programmi seaduslikkus on siiani kahtluse all ning seda arutab Euroopa Kohus.

Kuidas kõik nii valesti on läinud?

„Kõik hakkas kiiva kiskuma juba esimesel päeval," nentis Issing. "Palgad hakkasid liiga kiiresti kasvama. Portugal, Kreeka ja teised sarnased riigid käitusid nagu nad saaksid oma valuutat veel ise devalveerida."

„Kõik see juhtus meie endi silme all. Me hoiatasime riike, et nad muudaksid oma käitumist, aga nad ei kuulanud," lisas ta.

Issing oli samuti üks neist, keda mõned eurotsooniga liitunud riigid petsid. „Kreeka, Itaalia ja Belgia ei oleks tohtinud liituda ka nende andmete põhjal, mida meile esitati. See kõik oli poliitiline viga," selgitas ta.

Rahaliit on täna teelahkmel. Kreeka juhtum näitab, milline saab olema euro tulevik. Issingi sõnul näeme me peagi, kui palju on neil riikidel kannatust, kes Kreekale on abi andnud ning kes seda tagasi ei saa. „Vaatame, kui kaua läheb, enne, kui juhtmed lahti ühendatakse."

Issing on veendunud, et Euroopa peab Kreeka uutele tuultele vastu seisma, sest ei saa olla nii, et kunagi kokkulepitut saab kergesti muuta. „Euroopas on valimised väga tihti ning kui Syrizaga sarnaseid juhtumeid hakkab veel tulema, siis on see euro lõpp."

Kui Kreeka end kokku ei võta, siis juhtub see, mis juhtuma peab - Kreeka peab lahkuma eurotsoonist.

„Eurosüsteem peab minema juurte juurde tagasi. Euroopa Keskpank peab olema karm ja eraldiseisev organisatsioon ning keelduma riike aitamast. See tähendab, et iga euroala riik vastutab ise oma võlgade eest. Praegune seis on aga mulle pettumust valmistav," ütles euroala üks arhitektidest.