Eelmise majanduskriisi ajal sündinud Euroopa Stabiilsusmehhanism suudab pakkuda laenu 410 miljardi euro ulatuses, mis moodustab 3,4 protsenti osalevate riikide SKP-st. Praeguse plaani kohaselt avaneks esialgu siiski kaks protsenti ehk 240 miljardit eurot ja seda ennetava krediidiliini vormis.

Eurorühma esimees Mario Centeno ütles, et olemas on tugev toetus kaaluda pandeemia kriisi kaitsemeetmena Euroopa Stabiilsusmehhanismi tingimuslikku krediidiliini. "See tagaks täiendava kaitseliini eurole ja toimiks kindlustusena, mis meid kaitseb arenevas kriisis."

Euroopa Stabiilsusmehhanismi tegevdirektor Klaus Regling: "Valitses lai konsensus selle kahe protsendi osas ja ma arvan, et see on märkimisväärne hulk raha. Nagu president Centeno ja volinik ütlesid, on riigid viimastel nädalatel keskmiselt otsustanud eelarvetest panustada mahus kaks protsenti SKP-st. Nii saab ESM-i kulul riiklikke meetmeid rahastada või neid duubeldada."

Laenuliin oleks kättesaadav kõigile liikmesriikidele, kes seda vajavad ja soovivad.

Milliseks kujunevad raha kasutamise tingimused ja muud üksikasjad on veel lahtised.

Krediidiliini kasutamine tähendaks täiendavalt veel seda, et Euroopa Keskpangal oleks lubatud vajadusel järelturult riigi võlakirju kokku osta ja veelgi riigi olukorda kergendada.

Niinimetatud Euroopa koroonavõlakirjade idee teisipäeval toimunud kohtumisel samas ülemäära populaarseks ei kujunenud.