Põhiliselt satuvad võltsitud rahatähed Eesti inimeste kätte baarides, turgudel, poodides ja taksodes. Euroopas liikudes peab olema tähelepanelikum ja võimaluse korral tegema tehinguid väikeste kupüüridega või usaldusväärsetes asutustes, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Rõhume sellele, et raha vahetataks tuntud ja tunnustatud vahetuskohtades ega kasutataks mõnda nurgatagust punkti, kus töötajad pole niivõrd koolitatud,” ütles valuutavahetuse Eurex juhataja Mihkel Rõuk. “Kuna alguses räägiti, et euro on väga turvaline, pani hea kvaliteediga võltsingute liikvele tulek päris imestama.”

Rõuk lisas, et neile jõuab paar võltsitud kupüüri nädalas ning need on järele tehtud heal tasemel.

Valuutavahetusfirma Tavid finantsjuht Jüri Martin märkis, et kujutis on võltsrahal veel kuidagi välja tulnud, kuid üldjuhul saab paberi järgi aru, et see pole õige. Samas on tema sõnul paremad võltsingud tõesti sellisel tasemel, et tavainimene vahet ei tee. “Kui iga päev kokku ei puutu, võib haneks jääda küll,” nentis Martin.

Võltsitud eurode kvaliteedist räägivad ka juhtumid, kus ekspertiis peab tõdema, et kahtlusalune rahatäht on tegelikult ehtne. “Pidime õigeks osutunud eurose Vladivostokki saatma, sest inimene siia kanti enam ei sattunud,” ütles Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse ülemkomissar Rocco Ots.

Eestis kontrollib rahatähtede ehtsust kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskus.

Tänavu esimesel poolaastal on Euroopas avastatud üle 307 000 võltsitud rahatähe. Kõige enam on võltsitud 50-eurost rahatähte, järgnevad 20- ja 100-eurone kupüür.

Olles USA dollari järel väärtuselt teine rahaühik maailmas, on euro võltsijate seas väga populaarne.

Suurem osa salajasi trükikodasid on avastatud Euroopa Liidu maades ja Ida-Euroopa riikides.