„Ärikompromiss on ohutu ja konkureeriva turu alus. Seepärast ongi tähtis, et seda vundamenti ei lammutataks või nõrgestataks poliitiline sekkumine. Vene gaasitootjad, eriti Gazprom, on Euroopa jaoks olulised äripartnerid. Sellega seoses on oluline, et lepingulisi kohustusi täidetaks nii täna kui ka homme. Me ei tea, kui kaua pinged Venemaa ja Ukraina vahel kestavad. Gaasi küsimustes on tähtis poliitikast eemalduda,“ ütles Cirelli.

Seoses Moskva ja Lääne-Euroopa suhete halvenemisega on hakatud senisest aktiivsemalt rääkima vajadusest vähendada energiasõltuvust Venemaast.

Europarlament võttis aprilli keskel vastu resolutsiooni, mille sisuks on South Streami ehituse peatamine. See on torujuhe, mille kaudu hakataks Vene gaasi läbi Ukraina Euroopasse pumpama. See dokument on siiski vaid soovitusliku iseloomuga.

Mais lükkas Euroopa Komisjon edasi otsuse gaasijuhtme Opal kohta, mis ühendaks Nord Streami Kesk- ja Lääne-Euroopa gaasijaotusvõrkudega. Venemaa ja Saksamaa tahtsid Opali jaoks saada erisuse ELi kolmandas energiapaketi rakendamisel, mis keelab gaasi tootjal torujuhtmete omamise Euroopas ja seaks Gazpromile torujuhtme kasutamisel piirangud.

Venemaa algatas mai alguses WTOs menetluse, et vaidlustada ELi kolmanda energiapaketi nõuded.

2013. aastal tarnis Gazprom Euroopale 30 protsenti vajaminevast gaasist.

Riigiti oli Vene gaasi osatähtsus Kesk- ja Lääne-Euroopas eelmisel aastal järgmine:

Soome 100%
Bulgaaria 85%
Tsehhi 80%
Sloveenia 63%
Kreeka 55%
Poola 54%
Austria 52%
Ungari 49%
Belgia 43%
Saksamaa 40%