Eurokriisi kõnelused võivad kokkulepete saavutamiseks kesta päevi

 (79)
Täieneb jooksvalt!
Jose Manuel Barroso,  Jean-Claude Juncker ja Jyrki Katainen
Jose Manuel Barroso, Jean-Claude Juncker ja Jyrki KatainenReuters/Scanpix

Väljavaated jõuda tänasel Euroopa Liidu tippkohtumisel laiaulatuslike kokkulepeteni eurotsooni probleemide lahendamiseks tunduvad ekspertidele vähetõenäolised, peaasjalikult kuna veel tänaseni on üleval selged erimeelsused lahenduste olemuses.

Kell 00:45

Briti ajaleht Daily Telegraph annab teada, et eurotsooni liidrite läbirääkimiste järgsel õhtusöögil Brüsselis serveeriti röstitud kammeljast spinatiga ning kolmest sorbetivalikut.

Kell 00:40

Brüsselis ei ole siiani alanud eurotsooni liidrite pressikonverents, kus lubati avalikustada kõik eurotsooni võlakriisi lahendamise mehhanismid. Ajakirjaikel on igav ning kõik loodavad varsti näha plaanide kirjalikke versioone. Homme kella 11:30ks on kokku kutsutud aga pressikonverents, kus VanRompuy ja Barroso selgitavad läbirääkimiste tulemusi.

Otse saab seda pressikonverentsi vaadata SIIT!

Kell 23:34

Euroopa pankadele on Büsseli poolt antud vaid 8 kuud, et koguda kokku vajalik 100 miljardit eurot oma kapitaliseerimiseks. Kaheksa kuuline ajamäärus on ainus konkreetne nõue või lubadus, mida eurotsooni liidrid on suutnud tänasel kogunemisel välja öelda. Ühtegi "ambitsioonikat ja laiaulatuslikku vastust" Brüsselist siiani tulnud ei ole, vahendas Daily Telegraph.

Seotud lood:

Kell 22:45

Telekanali Sky majandustoimetaja Ed Conway allika sõnul võivad läbirääkimissed Brüsselis "kesta päevi". Ajakirjanik Bruno Waterfield ei ole samuti oma Twitteri postituses optimistlik: "Eurotsooni läbirääkimiste tulemus saab olema petlik ning liigkülluslik sulam pankurite matemaatikast ja veidrast ELi hämast".

22:30

Itaalia peaminister Silvio Berlusconi andis Euroopa Liidu tippkohtumisele saadetud kavatsuste kirjas lubaduse, et Rooma esitab 15. novembriks võlakriisist pääsemise plaani, vahendab BNS. Kiri sisaldab muuhulgas plaani tõsta Itaalia pensioniiga 2026. aastaks 67 eluaastani ning lihtsustada töötajate, teiste seas riigiametnike koondamist.

22:20

Reutersi allikate teatel on euroliidrid valmis finantsstabiilsuse fondi EFSF suurendama mitu korda. Numbrina käis arutlusest läbi tõsta EFSFi maht 1 triljoni euroni.

21:40

Euroopa Liidu liidrid jõudsid täna õhtul üksmeelele pankade rekapitaliseerimise plaanis, kuid Briti peaminister David Cameron hoiatas, et plaan läheb käiku vaid siis, kui lepitakse kokku võlakriisi lahendamise "täielikus paketis".

Kokkuleppe kohaselt peavad kõik pangad tõstma järgmise aasta 30. juuniks esmase omakapitali osakaalu varades viielt protsendilt üheksale.

Kell 20:20

Soome peaministri Jyrki Kataineni sõnul ei pruugi Euroopa Liidu tippkohtumisel veel tulla otsust Kreeka võlgade vähendamise kohta, küll aga võidakse saavutada edu pankade kapitaliseerimises.

Kell 19:32

Brüsselis algas kolmapäeva õhtul Euroopa Liidu tippkohtumine eurotsooni võlakriisile lahenduse leidmiseks. EL-i liidrite kõnelustele järgneb 17 euroala riigi tippkohtumine.

Kell 17:26

Pessimistlike avalduste poolest tuntud investeerimisspetsialist Marc Faber ütles, et investorid peaks nõustuma Kreeka võla mahakandmisega 90 protsendi ulatuses, kirjutab ERR. "Kreeka on pankrotis, tahavad nad seda avalikult tunnistada või mitte," vahendas Bloomberg Faberi sõnu.

"90 protsenti Kreeka võlast tuleks maha kanda, kuid ilmselt nii ei lähe. Tõenäoliselt kantakse maha 50 protsenti võlast," ütles ta. "Praegust kriisi ei suudeta lahendada ning probleeme lükatakse vaid edasi. Ühel päeval näeme me aga finantskriisi, mis viib pankrotini mitmed riigid."

Brüsselis toimub täna õhtul euroala riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine, millelt oodatakse põhimõttelisi otsuseid rahaliidu tuleviku osas.

Kell 17:13

Euroopa Liidu liidrid kavatsevad esitada pankadele uued kapitalinõuded, et need suudaksid Kreeka võlgadest tingitud suurte kahjumitega toime tulla, selgub kohtumise eeldokumentidest. Seal on kirjas, et uute abinõudega tuleb taastada usaldus Euroopa pankade vastu ja tugevdada kontrolli pangasektori üle tervikuna.

EL-i liidrid soovivad, et pangad suurendaksid järgmise aasta 30. juuniks esmase omakapitali osakaalu varades üheksa protsendini. See on kaks protsendipunkti rohkem ja seitse aastat varem, kui on ette nähtud Basel III uutes rahvusvahelistes pangareeglites.

Pankadelt nõuatakse kapitali hankimist eelkõige eraallikatest ning neil soovitatakse dividendide ja boonuste maksmisega tagasi hoida. Kui pankadel tekib vajadus riigi abi järele, siis peavad valitsused seda pakkuma, ning kui need seda ei suuda, võib laenu anda ka Euroopa finantsstabiilsuse (EFSF).

Pankade täiendava kapitali vajaduseks hinnatakse 108 miljardit eurot.

Kell 16:35

Saksamaa Bundestag tagas ülisuure eduga Angela Merkelile täna õhtuks õiguse lubada eurotsooni riikidele omapoolset abi. 503 poolthäälega võttis Saksamaa parlament vastu otsuse suurendada garantiid EFSFi tarbeks, kirjutas Financial Times.

Kell 16:30

Luksemburi peaminister ning eurotsooni rahandusministrite nõukogu juht Jean-Claude Juncker on tõstnud tänaste läbirääkimiste tulemuste lati ülikõrgeks, öeldes oma kommentaaris meediale, kui ta astus sisse läbirääkimiste ruumi ustest, et "eurotsooni ja Euroopa liidu tee ja tegevuskava peab täna õhtuks olema ultraselge. Me hakkame jõudma tõele lähedale ning me peame täna võtma vastu jätkusuutlikud otsused", vahendas Bloomberg.

Kell 16:10

Dow Jones annab teada, et IMF nõuab lausa 75 protsendilist võlakirjade "korstnasse" kirjutamist. Tähendaks see seda, et iga Kreeka võlakirja hoidja kotaks oma eurost 75 senti. Dow Jones viitas nendes nõuestes Euroopa Liidu ametnikele.

Kell 15:55

Peale terve päeva kestnud vaidluseid ning teravaid debatte on Saksamaa parlament asunud hääletama liidukantsler Merkeli plaani üle, et suurendada EFSFi garantiid ning saada sellega suurem kindlus tuleviku suhtes. eksperdid arvavad, et Merkeli plaan saab enamuse parlamentääride hääled.

Kell 15:50

Iirimaa kavatseb igati toetada Euroopa Liidu (EL) abifondi suurendamist ning jälgib hoolega, et Kreeka võlgade kustutamine ei kahjustaks kuidagi suhtumist Iirimaa võlakirjadesse, ütles Iirimaa peaminister Enda Kenny riigi parlamendis.

Ühtlasi tahab Iirimaa igati distantseeruda Kreeka probleemidest ja loodab kolmapäevaselt tippkohtumiselt paindlikku päästefondi lahendust, mis aitaks kahandada riigi pankade päästekulutusi ja parandada riigivõlaga toimetulekut, lisas peaminister.

Kell 15:36

Kohtumise eel lekkinud dokumendikavandid näitavad, et pankade kapitaliga varustamise võimaliku suurust ei ole kokku lepitud, ning diplomaadid ennustavad, et vaja on veel üht kohtumist. Eelmisel nädalal toetasid rahandusministrid selleks eesmärgiks 108 miljardi euro eraldamist.

"Kas nüüd või mitte kunagi," ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel kolmapäeval euro probleemide lahendamise kohta.

Diplomaadid hoiatavad, et pankadega peetavad kõnelused Kreeka võlgade kustutamise üle edenevad aeglaselt ja Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) suurendamise plaanid ei ole lõplikult selged. Hiina abiga ehk õnnestub EL-il kasvatada EFSF-i triljoni euro suuruseks, mis võimaldaks vajaduse korral päästa ka Itaaliat ja Hispaaniat.

Kell 14:50

Saksa kantsler Angela Merkel ütles kolmapäeval, enne Euroopa Liidu võlakriisi alast tippkohtumist, et eurotsooni nõrgad küljed tuleb lahendada nüüd või seda ei suudeta kunagi.

"Majandus- ja rahaliidu ülesehituse põhimõttelised nõrgad küljed ja augud tuleb lahendada nüüd või ma ütlen, et neid ei suudeta iialgi," ütles ta Saksa parlamendis esinedes.

Kell 14:31

Esimene märk sellest, et kauaoodatud kokkulepe eurotsooni võlakriisi lahendamiseks täna vvõibolla  ei sünni ilmnes eile, kui Euroopa Liidu eesistuja riik Poola teatas, et kavandatud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumine jääb Brüsselis ära. 

Rahandusministrid pidid esialgu valmistama ette ülemkogu otsused, ent kuna liikmesriigid on eri arvamustel, siis jäeti sisulised läbirääkimised riigopeadele ja valistusjuhtidele. Põhivaidlused käivad Kreeka võla poolitamisest tekkiva pankade kahjude ning EFSFi mahu suurendamise ümber, vahendas ERR.

Tänast Euroopa ülemkogu on juba kaks korda edasi lükatud, sest kokkulepet pole saadud. Ka tänaste järelduste eelnõu sisaldab tühimikke ning varasemalt on korduvalt juhtunud, et riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumistel need siiski täidetakse.

Itaalias on valitsus lagunemise äärel, sest koalitsioonipartnerid ei suuda kokku leppida nõutud majandusreformides. Hollandi opositsioon aga lubab blokeerida Hollandi parlamendis kõik Brüsseli kokkulepped, mis on taaskord poolikud ja ei lahenda eurotsooni kriisi üheselt ära.

Kell 14:00

Briti ajalehe Daily Telegraph kolumnist Toby Young usub oma arvamuskirjas, et Euroopa Liidu projekt oli hukule määratud algusest peale ning eurotsooni võlakriisi läbirääkimiste läbikukkumine ongi äärmiselt ehe näide sellest kui ekslik ühise Euroopa idee üldse oli.

"Põhjus miks läbirääkimised on ummikusse jooksnud peitub selles et Eurotsooni riikide liidrid on tänu oma kodustele poliitikatele manööverdusruumi Euroopas kaotanud," kirjutab Young.

"Ühepartei ja ühejuhi riikides nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Kreeka, Austria, Eesti, Slovakki ja Sloveenia, poliitiline integratsioon võiks tull mängu kasvõi lihtsalt võimalusena," lisas Young.

"Aga arvestades, et kõik 17 eurotsooniriiki on liberaalsed demokraatiad, nagu ka veel 10 riiki, kes nende kõrval seisavad, siis võimalused, et need riigid omavahel ühises rahandus- ja majanduspoliitikas kokku suudavad leppida on kaduvväike," lõpetas kirja Young.

Kell 13:46

Kreeka ajaleht Kathimerini kirjutab viitega rahandusministeeriumile, et kui Euroopa Liidu riigijuhid otsustavad kolmapäeval, et erainvestorid peavad Kreeka võlgadest kustutama 50 protsenti, siis tähendab see, et 205 miljardi euro suurune võlanõue kahaneb 102,5 miljardile eurole.

Võla mahakandmine peaks toimuma lehe teatel selliselt, et erainvestor saab 100-eurose võlanõude vastu umbes 15 eurot sularahas ja 35-eurose uue 30-aastase võlakirja, mille intress on kuus protsenti.

Kell 12:25

Peaminister Andrus Ansip sõitis Brüsselisse, kus koguneb Euroopa Ülemkogu ning toimub euroala tippkohtumine. Kohtumistelt oodatakse põhimõttelisi otsuseid euroala tuleviku kohta. Arutelud keskenduvad lahenduste leiddmisele Kreeka võlakriisile, kriisivastaste meetmete tõhustamisele, pangandussüsteemi tugevdamisele, stabiilsust ja majanduskasvu soodustavatele meetmetele jne. Keskseteks küsimusteks on erasektori osalus Kreeka laenukoorma vähendamisel ning Euroopa Finantsstabiilsusfondi (EFSF) võimendamine.

Kell 12: 11

Itaalia peaminister Silvio Berlusconi astub aastavahetuse paiku ametist tagasi ning märtsis peetakse erakorralised parlamendivalimised, teatab Itaalia meedia. Selline on Berlusconi ja tema koalitsioonipartneri Põhjaliiga juhi Umberto Bossi teisipäeva õhtul saavutatud salakokkulepe, kirjutavad Itaalia ajalehed La Repubblica ja La Stampa De Volkskranti vahendusel. Ei Berlusconi ega Bossi pole ajalehtede uudisele veel reageerinud.

Kell 11:45

Eesti Pank leiab, et Euroopa võlakriis suurendab Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske. Pank teatas täna oma finantsstabiilsusest rääkivas pressiteates, et rahvusvaheline finantskeskkond on viimastel kuudel oluliselt halvenenud. Kui eelnevalt olid finantsturu pinged seotud üksikute euroala riikidega, siis nüüd on võlakriis edasi levinud ning ühtlasi on suurenenud usaldamatus Euroopa pangandussüsteemis.

Pankadevahelise laenuturu toimimine on häiritud ja pankade rahastamine võlakirjaturul on muutunud keerulisemaks, leiab keskpank.

Eesti finantssektorit võib võlakriis mõjutada eelkõige kahel viisil. Esiteks kui euroala likviidsus- ja rahastamispinged peaksid senisest rohkem kanduma Põhjamaades tegutsevatele emapankadele, siis kallineb rahastamine ka Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide jaoks. Finantsturgude kõrge usaldus Põhjamaade pangandussüsteemi ning majandus- ja eelarvepoliitika suhtes on emapankadest lähtuvaid ja Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske seni aidanud vähendada. Võlakriisi edasi kandudes on tähtis piiriülene ladus koostöö kriisihalduses.

Teiseks võivad pangandussektori tulud ja laenukvaliteedi paranemine saada tagasilöögi, kui Eesti majandusaktiivsusele hoo andnud välisnõudlus peaks märkimisväärselt kokku tõmbuma. Nende riskide realiseerumise tõenäosus on viimastel kuudel aga kasvanud.

Eesti majandus on maailmamajanduse heitlikkusele hästi vastu seisnud ning viimase aasta majandusareng on riigi finantsstabiilsust toetanud. Majandus on võrreldes paari aasta taguse seisuga märksa rohkem tasakaalus ning selle vastupanuvõime väliskeskkonna halvenemisele on tublisti paranenud.

Kell 10:45

Euroopa Liit teatas kolmapäeval, et euroala päästefondi juht külastab sel nädalal Hiinat. Euroopa finantsstabiiluse fondi (EFSF) tegevdirektor Klaus Regling on Hiina pealinnas reedel. 

Hiina kutsus juba esmaspäeval Euroopa Liitu üles jõudma kiiresti kokkuleppele võlakriisiga tegelemiseks ja selle levimise takistamiseks.

"Me loodame, et Euroopa Liidu riigid jõuavad võimalikult kiiresti sisuka plaanini ning rakendavad efektiivseid meetmeid euroala võlakriisi leevendamiseks ja selle mujale levimiseks," vahendas Reuters välisministeeriumi pressiesindaja Jiang Yu sõnu.

Tema sõnul on Hiina kindel, et ELil on võimalused ja teadmised raskustest ülesaamiseks. "Me oleme alati pakkunud igasugust abi asjassepuutuvatele riikidele läbi kahe- ja mitmepoolsete kanalite," lisas Jiang.

Kell 10:59

Hiina ajaleht China Daily viitab Euroopa Liidu allikale, et maailma juhtivad arenevad majandused on leppinud kokku Euroopa Liidu päästefondis osalemises läbi Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF).

Kui see vastab tõele, siis võivad arenevad riigid saada suuremat mõju maailma rahandussüsteemis, vahendas ERRi uudisteportaal.

IMF-is tähendab suurenenud panus ka suuremaid õigusi hääletamistel. Arenguriigid on pikka aega soovinud suuremat sõnaõigust organisatsioonis, kus siiani on domineerinud arenenud riigid ning milles USA-l on hääletustel vetoõigus.

Allikas ütles portaalile, et EL võib kirjutada kokkuleppe lõplikuks dokumendiks juba täna õhtul toimuval Euroopa Liidu riikide liidrite tippkohtumisel.

Kell 10:15

Eileõhtune majanduslehe Financial Times juhtkiri annab selgelt mõista, et eurokriisist tulenev poliitiline ja rahanduslik ebakindlus on saavutamas oma kõrgpunkti, seda siis kogu kriisi kaheaastase ajaloo jooksul. Eurotsoonil on tarvis liigutada turgude ja valijate arvamus kõikehõlmavalt pessimismilt tundele, et tulevik on optimistlik, vahendas Financial Times.

Financial Times lisab veel, et alati on parem leppida kokku poliitikas, mis töötab, kui kiirustada tegutsema poolikute lahendustega. Euroopa liidrid peaksid hoidma kolmapäevasel tippkohtumisel  meeles, et Euroopa ei suuda enam võtta vastu mõnda poolikut lahendust, mis on riietatud tõeliseks. 

Ajaleht lisab veel, et eurotsooni tegelaste usaldusväärsus on langenud nii madalale, et on väheusutav, et välja hõigatud lubadustest ja kindlustustest ka kinni peetakse. Juhtkiri sätestab, et ainus viis kuidass turge mobiliseerida ning investoritele reaalne sõnum saada panna lauale reaalne raha, mitte lubadus rahast, vaid reaalne raha. 

Kell 9:55

Kulla ja hõbeda viimase paari päeva kiire hinnatõus näitab, et investorid tunnevad üha suuremat muret täna õhtuse Euroopa Liidu tippkohtumise pärast, mis peaks andma vastuse Kreeka võlakirjakriisi lahendamiseks.

Kulla untsi hind on eilse ja täna hommiku jooksul tõusnud 1660 dollarilt 1720 dollari alla ehk 3,5%. Tegemist on viimase kuu kõrgeima hinnatasemega. Ka hõbe on liikunud sama ajavahemiku jooksul märkimisväärselt, tõustes 31,5 dollarilt 33,5 dollarini untsist.

„Viimaste päevade jooksul on kuld leidnud tugeva toetustaseme, ebakindlus Euroopa võlakriisi lahendamise osas on tõstnud investorite huvi kulla vastu,“ märkis Wing Fung Precious Metals maaklerüksuse juht Peter Fung uudisteagentuurile Bloomberg.

Kell 9:30

Rahandusminister Jürgen Ligi loodab, et euroala riigijuhid lepivad võlakriisi puudutavates küsimustes kolmapäeval Brüsselis lõplikult kokku. Riigijuhid lepivad loodetavasti lõplikult kokku pankade rekapitaliseerimises, Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) võimenduses ja erasektori võlgade restruktureerimises, kommenteeris Ligi BNS-ile.

Algselt kolmapäeva hommikule planeeritud Euroopa Liidu (EL) rahandusministrite nõukogu ehk Ecofin jääb ära. Euroala tippkohtumisele eelneb EL-i riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine, kus osalevad kõik 27 liikmesriiki.

Ülemkogu algab kohaliku aja järgi kell 18, Eesti aeg kell 19. Euroala tippkohtumine orienteeruvalt kell 19.15, Eesti aja järgi kell 20.15.

Kell 8:55

Kõige suurem ebaselgus valitseb hetkel vajaduses anda eurotsooni abipaketile ehk EFSFile rohkem tulejõudu, vahendas Reuters.

Euroopa Liidu diplomaadid ja esindajad alandavad oma ootusi 17 eurotsooniliidri kohtumise ning kohtumise võimaliku tulemuse eel. Seda hoolimata Prantsuse-Saksa lubadustest, et kuu lõpuks leiatakse "laiaulatuslik lahendus" pea kaks aastat kestnud kriisile.

Olgugi, et Euroopa pankade rekapitaliseerimise osas peaks valitsema üksmeel ning pangad peavad endale turgudel hankima omakapitali juurde 100-110 miljardit eurot, et panna vastu Kreeka võlakirjade mahakandmisele ja muule finantssurvele, ei ole siiani selget lahendust tippkohtumise alguses paika pandud kahele teisele kriissivõitluse alussambale.

Nädalavahetusel toimunud Euroopa Liidu Ülemkogu juba ei toonud lahendust ja seetõttu järgneb täna teine erakorraline tippkohtumine, kus peaks langetatama otsused nii Euroopa pankade rekapitaliseerimise, kuid peaasjalikult Kreeka võlakoorma vähendamise ja EFSFi rakendamise kohta. Kahe viimase lahendust ootab kogu Euroopa.

Kreeka võlakärpega on mõtted ka peaaegu selged. Saksa kantsler Angela Merkel on öelnud, et Kreeka võlad tuleb kustutada vähemalt 50 protsendi ulatuses, veelgi parem kui see protsent on suurem, kuni 60%.

Kolmas sammas eurokriisi lahenduses ehk 440 miljardi euro suurune EFSF võib saada lisaraha ja -võimu kahel erineval viisil: a) läbi lisagarantiide ostetakse veelgi suurem osa eurotsooin võlast või b) luuakse uus finantsmehhanism, mis tõmbaks ligi erainvestoreid, kellel oleks huvi samuti võlgu osta.

Olgugi, et kõik Euroopa ja ka maailma turud on oodanud pikkisilmi tänaseid Euroopa liidrite ehk Euro27 ja hilisemat eurotsooni liidrite tippkohtumist, millest võiks selguda konkreetsed numbrid ja viisid, kuida eurokriis seljatada, eksperdid tegelikult kuigi konkreetseid lahendusi ei oota - ei rahanumbrites ega viisides, kuidas võlakriis lahendada. 

Ülemkogu algab kohaliku aja järgi kell 18, Eesti aeg kell 19. Euroala tippkohtumine orienteeruvalt kell 19.15, Eesti aja järgi kell 20.15.


Ekspressi konverents 2020