Üllatusi võib olla teisigi. Mõnes kohas võis juhtuda, et detsembri palk, mida tavapäraselt oleks tulnud välja maksta jaanuaris, maksti vana aasta sees välja. See tähendab, et palkade mitmekordne ümberarvutamine oli selle tööandja jaoks liiga keerukas või kulukas ja leiti, et lihtsam oleks viimane kroonipalk kroonides välja maksta. Töötaja jaoks tähendab see paraku konkreetsel ajahetkel 473 krooni võrra väiksemat palka, sest tegemist on aasta 13. väljamaksega ja kogu 2010. aasta tulumaksuvaba tuluosa on ära kasutatud. See raha ei ole küll lõplikult kadunud, sest veebruaris, kui makstakse välja jaanuari palgad, saab maksuvaba tulu arvutada kahekordselt. Sellise skeemi rakendamisel peab tööandja oma maksukohustused täitma tavapärasest kuu aega varem (mis võib omakorda anda eksitava signaali justkui üliedukalt täituvast eelarvest), seega jääb üle loota, et taolist äärmuslikku lahendust kasutasid siiski vähesed tööandjad.
Muud hüvitised
Nendel töötajatel, kes käivad tööasjus välismaal, on põhjust rõõmustada, sest 500 krooni (31.96 €) suuruse välislähetuse päevaraha asemel kehtib nüüd uus määr 32 eurot. Veelgi enam võidavad need, kes kasutavad tööasjade ajamisel oma isiklikku sõiduautot. Senise 1000-kroonise (63.91 €) maksuvaba hüvitise asemel kehtib uus määr 64 eurot. Aasta peale teeb see võitu tervelt 1.08 eurot. Kui töötaja peab töösõitude arvestust, siis saab talle maksta maksuvabalt 256 eurot kuus senise 4000 krooni (255.65 eurot) asemel, sel juhul võidab töötaja aastas juba 4.20 eurot. Tegelikult ei ole tööandja küll otseselt kohustatud hüvitisi suurendama, aga kui neid autosid just sadades ei ole, siis ei tohiks hüvitise suurendamine tööandja jaoks muude eurost tingitud kulude ja sekelduste (kasvõi näiteks nendesamade hüvitiste käskkirjade muutmise) kõrval küll mingi eriline näitaja olla.
Kui siiamaani toodud näidete puhul on riik tõesti maksuseadusi muutes näidanud „ausa ümardamise“ eeskuju, siis ametiauto erisoodustuse puhul maksukoormust tegelikult tõsteti. Põhjus on selles, et erisoodustuse maksustamisel kehtivad samad määrad, mis isikliku auto eest hüvitise maksmisel. Kui töötaja peab sõidupäevikut, siis on erisoodustuse hind sõltuvalt autost kas 0.20 eurot või 0.30 eurot (varem vastavalt 3 või 4 krooni) kilomeetri kohta, aga maksimaalselt 256 eurot kuus (varem 4000 krooni). Kui sõidupäevikut ei peeta, on maksusumma aluseks alati 256 eurot kuus ühe auto kohta. Kui varem maksis tööandja 4000 krooni pealt igas kuus tulumaksu 1063 krooni (67.94 eurot) ja sotsiaalmaksu 1671 krooni (106.80 eurot), siis edaspidi on need maksud vastavalt 68.05 eurot ja 106.94 eurot. Aastas tuleb seega iga sõiduauto eest maksudena välja käia täpselt 3 eurot varasemast rohkem (kui juurde arvutada ka erisoodustuselt arvestatav käibemaks, mis ei rakendu iga auto puhul, siis oleks see vahe 3.72 eurot).
Miinimumpalk arvutati eurodesse ümber sendi täpsusega – see oli 4350 krooni kuus ja on nüüd 278.02 eurot kuus. Miinimumpalgast sõltub näiteks nii töötajate kui füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalmaksukohustuse alampiir. Siingi muutuvad vaid mõned sendid tänu ümardamisele. FIE avansiline sotsiaalmaks oli 2010. aastal 4307 krooni (275.27 eurot) kvartalis, 2011. aastal on vastava makse suurus 275.24 eurot.