Euroliidu uus must lammas? Soome kriis hoogustub

Investorid, kes otsivad Euroopa lõunaosast märke kriisi hoogustumisest peaksid pöörama pilgu põhja suunas, kirjutas Bloomberg.

Euroala kõige põhjapoolsem maa Soome on olnud üks karmisõnalisemaid Kreeka kriitikuid. Nüüd on Soome ise kujunemas euroalal järgmiseks nõrgaks lüliks.

Soome majandus on üks piirkonna viletsamaid. Osaliselt on selle taga võimetus luua konkurentsivõimelist tööturgu.

Läinud kuul müüs Soome valitsus 3 miljardi euro ulatuses värskeid 10-aastaseid võlakirju. Nordea panga hinnangul oli võlakirjade nõudlus pettumust valmistavalt väike. Valitsuse prognooside kohaselt on Soome majandus tänavu neljandat aastat languses. See pani Nordea analüütikut Jan von Gerichit kirjutama analüüsi „Mu jumal – nad tapsid kogu (majandus)kasvu!“

„Majandusarengult on Soome jäänud üheks euroala sabassörkijaks,“ kirjutas von Gerich. „See hakkab mõjutama Soome võlakirju oluliselt enam kui oleme seni näinud. Soome võlakirjade väljavaade ei ole positiivne.“

Euroala võlakriisis peeti Soomet turvaliseks rahapaigutamise kohaks. Umbes 90% Soome valitsuse võlakirjadest on välismaalaste kätes.

Kui märtsis oli Soome 10-aastase võlakirja tootlus 0,22%, siis nüüd on see tõusnud 0,96%-le.

Soome peaminister Juha Sipilä on alates aprillis võimule tulekust olnud Saksamaa veetud kasinuse liitlane.

Soome Keskpartei juht, kes on ise varanduse teeninud miljonär, on kärpinud riigi kulutusi ja tõstnud makse vältimaks võla liiga kiiret kasvu. Soome olulised tööstusharud paberitööstus ja tarbeelektroonika tööstus kannatavad. Lisaprobleeme on valmistanud Venemaa majanduslangusest tingitud ekspordi vähenemine.

Reitinguagentuur Standard ja Poor’s võttis Soomelt tippkrediidireitingu mullu oktoobris. Fitch Ratings alandas märtsis võlareitingu väljavaate negatiivseks.

"Kui euroalal otsitakse kindlaid rahapaigutuse kohti, siis Soome languses majandus muudab selle maa teistega võrreldes vähem atraktiivseks,“ ütles Dublinis Merrion Capitali ökonomist Alan McQuaid. „Me müüksime Soome võlakirju ja ostaksime Hollandi võlakirju.“

Osa majanduse probleeme tuleneb kallist tööjõus. Eurostati andmete kohaselt maksab Soomes töötund EL keskmisest 20% rohkem.

54-aastane Sipilä soovib vähendada 2019. aastaks tööjõukulusid 5% võrra. Augustis katkesid läbirääkimised ametiühingutega, kes on vastu ilma palgatõusuta töötundide kasvuga. Teisipäeval teatas Sipilä, et kaks usupüha muutuvad tööpäevadeks.

„Ilma suurte reformideta on raske näha Soome majanduse paranemist,“ ütles von Gerich.