Eesti õigustõlke Keskus suurendab Euroopa Liidu rahadega tunduvalt oma töötajate arvu, sest euroliiduga ühinemiseks peab Eestil olema tohutu hulk tõlgitud Euroopa õigusakte.
õigustõlke keskuse tegevuse alguses 1995. aastal töötas tõlkide rühmas kuus inimest. Praegu on neid kümme ning veel 16 tõlki on kavas juurde võtta.
"Euroläbirääkimistega on töömaht kõvasti suurenenud. Kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga, siis tuleb üsna piiratud aja jooksul eesti keeles kättesaadavaks teha vähemalt 50 000 lehekülge õigusakte," selgitas keskuse arendusjuht Harri Taliga.
õigustõlke keskusesse võetakse konkursi korras juurde tõlkijaid, terminolooge, keeletoimetajaid ja õigustoimetajaid. Keskuse Eesti rühma projektijuhi Epp Vihterpali sõnul korraldab konkursi Fontes ning töölevõtmise tingimuseks on eelkõige väga hea eesti keele oskus. "Võõrkeelest peab lihtsalt hästi aru saama, kuid tõlge peab olema kirjutatud korralikus eesti keeles," lausus Vihterpal.
Keskuse laienemist rahastab Euroopa Liit PHARE projekti kaudu. Taliga tunnistas, et keskus ei saa ka muidu rahalise olukorra üle kurta. "Riik on meist aru saanud ja piisavalt rahaeraldusi teinud," ütles Taliga.
Vihterpal lisas, et kuigi tõlkekeskus allub riigile, suudab ta oma töötajatele täiesti korralikku palka pakkuda. "Samuti saavad kõik meile tööle asujad korraliku täiendkoolituse, " kinnitas ta.
Eestis ei koolitata paraku üheski kõrgkoolis tõlkijaid ning seetõttu oleme Taliga hinnangul mõnevõrra kehvemas seisus kui teised Euroopa riigid, kus sellist eriharidust antakse. "Ent me kaasame tõlketöösse päris erinevate elualade inimesi, kuna Euroopa õigusaktides pole ainult juriidiline tekst, vaid palju räägitakse näiteks põllumajandusest või tollidest," lausus arendusjuht.
õigustõlke keskus on eriharidusega tõlkijate vajadusest teavitanud ka haridusministeeriumi ning püüdnud omalt poolt igati kaasa aidata tõlkija eriala loomisele mõnesse kõrgkooli. "Loodame, et meie püüdlused ka vilja kannavad," mainis Taliga.
õigustõlke keskusest väljaminevad tõlked kannavad märget mitteametlik tõlge, sest ametliku tõlke staatus on Eestis siiani fikseerimata. "Ametliku tõlke märkega seadusetõlget võib kasutada näiteks kohtus," selgitas Taliga ametliku ja mitteametliku tõlke vahet.
Ametliku tõlke staatust käsitlev seaduseelnõu on Epp Vihterpali sõnul väljatöötamisel ja peaks sügisel Riigikogusse jõudma.
Keskuse töö suhtes pole seni erilisi pretensioone esitatud. "Oleme uurinud meie tõlgete kasutajate käest, kuidas nad rahul on ja enamasti annavad nad ikka kiitvaid ja toetavaid hinnanguid," ütles Taliga.
KRISTI MALMBERG
