Euroliit tahaks kriisile punkti panna

Selle nädala lõpus panevad Euroopa riikide valitsusjuhid Brüsselis Ülemkogul punkti euroala võlakriisile. Või kas ikka panevad?

2009. aasta sügisest, mil Kreeka ootamatult suur eelarvedefitsiit euroala kriisivankri veerema lükkas, on Euroopa riikidel tulnud korraga nii jooksu pealt tuld kustutada, et rahustada paanikasse sattunud finantsturge, kui ka teha plaane pikemas perspektiivis, et edaspidi taolised kriisid ei korduks. Homme algaval Ülemkogul peaks euroala remont ja kriisi terviklahendus finaali jõudma, vahendab Äripäev.

Lahendus on paras kirju rägastik erinevaid algatusi, pakette, suuniseid ja meetmeid, millesse on vahelduva eduga panuse andnud nii Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon, Euroopa Ülemkogu juhi Herman van Rompuy juhitud töögrupp, Saksamaa ja Prantsusmaa tandem, liikmesriigid kui ka liikmesriikide sisepoliitika ja valimistsüklid.

Ent ikka väidab Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet, et euroala reformidega pole mindud piisavalt kaugele - ikka on poliitikutel liiga palju sõnaõigust euroalal range distsipliini jõustamisel ning toetutakse liiga palju keskpanga erakorralisele kriisiabile.

Ikka püsivad Kreeka ja Iirimaa intressimäärad talumatult kõrgel ja kerkisid eile taas, sest nende riikide võlaprobleemidele pole usutavat lahendust. Järjest suurem on tõenäosus, et juba lähipäevil võib kriisiabi paluda järgmine euroala riik Portugal, kus käärivad sisepoliitilised pinged võivad viia valitsuse tagasiastumiseni.