Euroliit toob endaga kaasa majanduskurjategijate tulva
Kuidas mõjutab Eesti astumine Euroopa Liitu maksupettuste ja rahapesu levimist?
Kindlasti muutub olukord inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumise tõttu keerulisemaks. Piiriülene kuritegevus kasvab tõenäoliselt liitumisjärgsel perioodil hüppeliselt. On oodata ka Euroopa majanduskurjategijate tulva. Eelkõige tekib tõsine oht meie riigieelarvele.
Maksupolitsei saatis eelmisel aastal kohtusse 42 maksukuritegusid ja rahapesu puudutavat kriminaalasja. Kas on võimalik kirjeldada n-ö keskmist ettevõtet, kes on toime pannud maksukuriteo või keda selles kahtlustatakse?
Peamine maksukuriteos kasutatav äriühingu tüüp on variettevõte. See on äriühing, mille tegelikud omanikud ja juhid on varjus. Enamasti on selleks Eestis registreeritud osaühing, nn riiulifirma. Keskmine maksukuritegusid toime panev tegelikult eksisteeriv ettevõte kasutab tehingupartneritena hulgaliselt selliseid variosaühinguid.
Üks variäriühingu tüüpe on ka nn offshore-firma, mida kurjategijatel on mugav kasutada ebaseaduslikult teenitud vahendite paigutamiseks.
Kas on ka mõni selline valdkond, kus maksukuritegusid ja rahapesu tavalisest enam esineb?
Tegelikult võib esineda igas valdkonnas. Osas majandusharudes on oma spetsiifika, mõnes valdkonnas esineb maksukuritegusid kindlasti rohkem. Näiteks ehitus, kus konkurentsisurve sunnib maksudest kõrvale hiilima, või puiduäri, kus levib ebaseaduslik metsaraie – sellega kaasneb ka maksude maksmata jätmine. Samuti aktsiisikaupadega seotud majandusharud, kus on väga tugev surve maksukuritegudele.
Rahapesu kaasneb eelkõige selliste maksukuritegudega, millel on kelmuse tunnused – riigieelarvest petetakse välja juba kokku kogutud maksuraha. Enamiku neist kuritegudest panevad toime organiseeritud kuritegevuse grupid.
Missugune on suurim ühekordne nõue, mis on esitatud maksukuriteo kahtluse puhul?
Praegu on suurim nõue ühes kriminaalasjas üle 50 miljoni krooni.
Kes on tavaliselt maksukuritegude variisikud ja organiseerijad?
Variisikuks võib inimene sattuda juhuslikult, kuid valdavalt minnakse seda teed teadlikult – kerge raha teenimise eesmärgil. Variisikutena kasutatakse kas asotsiaalseid isikuid (alkohoolikud, narkomaanid, kriminaalkorras karistatud) või võlgnikke. Palju on ka noori.
Organiseerijad on reeglina haritud ja väliselt elus hästi edasijõudvad inimesed, kes ei ole päti nägu. Tavaliselt on olemas ka vahelüli organiseerija ja variisikute vahel, kes värbab variisikud, korraldab nende tööd ja suhtleb organiseerijaga.
Kas maksukuritegude, sealhulgas rahapesu juhtumite arv suureneb või väheneb?
Tuleb siiski teha vahet maksukuritegude ja rahapesu vahel. Tegemist on täiesti erinevate kuriteoliikidega. MUK tegeleb maksukuritegude uurimisega. Rahapesu võib olla maksukuriteo kõrvalprodukt – kui kuritegelikul teel (maksukuriteoga) teenitud raha on asutud legaliseerima. Kui maksukuriteo uurimise käigus ilmnevad asjaolud ja tõendid, mis viitavad rahapesule, esitavad uurijad süüdistuse ka selle eest. Seda, kas juhtumite arv suureneb või väheneb, näeme tulevikus. Maksukuritegude toimepanemine on minu hinnangul täna langev trend.
Kuidas määratud kahjusummad ning saamata jäänud maksud riigile laekuvad?
Meie ülesanne on peale kuritegude avastamise eeluurimise käigus tagada ka kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine. Peamine vahend on siin kurjategijate vara arestimine.
Kas maksukuriteod muutuvad aasta-aastalt keerulisemaks?
Numbrid näitavad meie organisatsiooni arengut. Esimesel tegevusaastal organisatsioon loodi, teisel tegevusaastal käivitati töö ja tänaseks oleme jõudmas planeeritavale kvaliteeditasemele, s.o tegeleme keeruliste, oluliste ja praegu toimuvate kuritegudega. Seega ei näita see kuritegude keerukuse kasvu, vaid meie suutlikkuse kasvu kuritegudega toimetulemisel.
Kui palju on maksukuritegude toimepanijaid reaalselt vangi mõistetud?
Minule neid täna teada ei ole, suuremad MUK-i menetletud asjad alles ootavad kohtu otsust.
