Euronõuded harvendavad seebitootjate ridu

Tuleval aastal jõustuvad uued, rangemad nõuded on Saaremaa väiketootjate hinnangul jõukohased üksnes suurematele tootjatele.

Ligi kuus aastat Valjalas FIE-na seepi tootnud Helina Mäekivi tunnistas, et tal tuleb oma “seebitehas” tulevast aastast kinni panna, kuna karmistuvad euronõuded käivad lihtsalt üle jõu. “See kõik maksab ja väiketootjal, kes teeb seda n-ö hobikorras, näiteks minul, ei tasu need investeeringud lihtsalt ära. Panen sinna rohkem raha alla, kui kasu saan,” selgitas ta ajalehele

Saarte Hääl

.

Väiketootjad leiavad, et uusi nõudeid suudavad täita peamiselt suuremad tootjad. Sama meelt on ka Helina Mäekivi. Läinud kevadel korraldati tema sõnul Tallinnas uute nõuete selgitamiseks tootjatele spetsiaalne infopäev ning sealgi kõlasid kõige valjemalt suurtootjate, nagu nt Orto, hääled. Taolistel tootjatel rangemate nõuete täitmisega muret pole.

Mäekivi toodangus on aga nt 17 erinevat sorti seepi, mis kõik nõuaksid edaspidi eelnevaid keerulisemaid testimisi. “Kui praegu on piisanud mikrobioloogilistest uuringutest, mis nii palju ei maksa, siis uued testid lähevad maksma ikka mitusada eurot,” nentis ta.

GoodKaarma peab vastu

Tuntud orgaaniliste seepide tootja GoodKaarma juhataja Ea Velsvebel-Greenwood tõdes, et uute nõudmiste rakendumiseni on veel pea aasta ning nemad võtavad asja vähemalt esialgu rahulikult. “Aasta on pikk aeg ja palju võib juhtuda. Praegu me midagi küll veel ära ei otsustaks,” leidis ta.
Velsvebel-Greenwood möönis, et uued nõuded on küll rangemad, kuid kosmeetikaseadus on tegelikult ka praegu suhteliselt range. Küsimus on selles, kui palju seda täidetakse ning kui palju jõuab järelevalve jälgida, kes seda punktipealt täidavad. “Meil on praegu käsil meie toodete ohutuse testimine Inglismaal, sest testimist nõutakse ka praegu, kuid seda ei ole võib-olla nii rangelt kontrollitud,” märkis ta.

Ea Velsvebel-Greenwoodi hinnangul ei paista jõustuvad muudatused nende jaoks ületamatud. “Me ei vaata asjadele hirmuga ja ma ei arva, et see sunnib meid tegevust lõpetama,” sõnas ta. Väiketootjad võivad tema arvates peljata seda, et nõuete täitmine tähendab suuremaid kulutusi, ning see võibki mõne väiketootja puhul komistuskiviks saada.

Täielik ohutus ennekõike

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialisti Leelo Männiku sõnul oli Euroopa Liidu uue õigusakti väljatöötamine tingitud asjaolust, et direktiivi, millega esitati nõuded ja tingimused kosmeetikatoodetele ja nende käitlemisele, oli aastate jooksul korduvalt muudetud. “Regulatsioonide selguse mõttes otsustati õigusakt ümber sõnastada, panna kõik tehtud muudatused ühte teksti kokku,” selgitas Männik. Samuti kaasajastati tema sõnul andmete edastamist (nt toote kohta andmete edastamine otse komisjonile, selleks elektroonilise süsteemi rakendamine jmt).

Õigusakti menetlemise käigus Euroopa Nõukogus ja Parlamendis tehti õigusaktis mõningaid täiendusi ja muudatusi ning uue määruse nõudeid kohaldatakse tuleva aasta 11. juulist. “Kõik nõuded, nii varasemad kui ka uued, on kehtestatud ühel eesmärgil — kosmeetikatooted peavad olema eesmärgipärasel kasutamisel inimese tervisele ohutud,” põhjendas Männik.