Euroopa ekspert: kohalike maksudeta Eesti on veidrik

 (39)
Investeerimisspetsialist: maksutõusust majanduskasvu lootvad inimesed peaks makromajanduse algkursuse läbima.
Foto: Sven Arbet, Maaleht

Euroopa Nõukogu kohalike omavalitsuste eksperdi Sorin Ionita sõnul aitasid varandusemaksud Euroopa omavalitsustel majanduskriisi üle elada. «Veider, et valitsus Eestis selliseid makse kehtestada ei luba,» lisas ta.

31. märtsil Eestimaa linnade ja valdade üldkogul osalenud Ionita tõdes, et Eesti erineb suuremast osast Euroopast, sest siin puudub korralik omavalitsuste maksusüsteem, kirjutas Pealinn.

«Kohalikud maksud on tähtsad kogu Euroopa omavalitsustele, ja seda igasuguses olukorras. Meie uuringu järgi on kohalikud maksud, eriti omandilt saadavad maksud, kriisi ajal kõige stabiilsemad sissetulekuallikad. Euroopas kaitsesid omandilt võetavad maksud, nagu maamaks, ehitistemaks ja kõikvõimalikud sõidukitemaksud, omavalitsusi raskete kriisi tagajärgede eest. On veider, et Eestis neid makse pole ja see teeb omavalitsustele kahju,» lausus ekspert.

Ionita hinnangul peaksid kohalikud maksud olema Eesti omavalitsuste finantseerimises kõige tähtsamate sissetulekuallikate nimekirjas.

«Kohalikud maksud ei tähenda vaid makse, mille tulu laekub omavalitsustele, vaid ka neid, mis on omavalitsuste endi administreeritud,» selgitas ta. «Kriisi ajal peab olema omavalitsustel teatud otsustusõigus oma maksude muutmise üle. See on tavaline Euroopa praktika.»

Ionita sõnul pole omavalitsustel erinevalt riikidest suuri võimalusi majanduskriisiga toimetulemiseks. «Kui majandus kokku kukub, kannatavad omavalitsused kohe,» rääkis ta. «Riik peab andma omavalitsustele garandi, et ükskõik mis ajal saaksid elutähtsad asutused, näiteks koolid, tegutseda.

Eesti omavalitsused kannatasid kriisi ajal rohkem, kui oleksid pidanud. Ka tulumaksuosa, mida riik Eesti omavalitsustele jagab, on Euroopa standardite järgi väike. See peaks olema 20-30%. Skandinaavias ja Taanis läheb omavalitsustele lausa 50-60% eraldistest.

Eesti tahab sarnaneda Põhjamaadele, kuid praegu jääb ta neist ikka väga kaugele. Eesti sarnaneb pigem Vahemere maadele nagu Kreeka ja Türgi, kus omavalitsused saavad riigilt alla 10% tuludest. Kui Skandinaavia maades kriisi saabudes omavalitsuste eelarved vähenevad, saavad sotsiaalteenused automaatselt riigilt raha juurde.»