Euroopa hävituslennuk Typhoon veereb lõpuks stardirajale
Tuleva aasta keskpaigaks peaks seda tüüpi lennukid toetama Briti maaväe tegevust Afganistanis ja Iraagis.
Briti lennukite maksumus kasvas aja jooksul seitsmelt miljardilt 19 miljardi naelani. Nende esmatarne tähtaeg – mis algselt oli 2003 – on nüüdseks veninud juba 54 kuud.
Eurofighter GmbH omanikeks on kolm firmat – peaasjalikult Saksa-Prantsuse-Hispaania omanduses EADS, Briti BAE Systems ja Itaalia Finmeccanica. Lennukeid on tellinud ka kaks konsortsiumis mitte osalevat riiki, Austria ja Saudi Araabia. Mõlema puhul hõljuvad õhus tehingutega seotud korruptsioonikahtlused.
Esimene katse hakata Euroopa ühist hävituslennukit valmistama tehti juba 1979. aastal. Esimese lennu tegi prototüüp juba 1994. aastal, sellele järgnesid aga pikad vaidlused, kes saab endale kui suure osa tootmisest. 1997. aastal sõlmitud lõpliku lepingu järgi pidi Suurbritannia tellima 232, Saksamaa 180, Itaalia 121 ja Hispaania 87 lennukit. Selle järgi jagati ka toodangumahud: 43% tööst teeb praegu Saksa ja Hispaania EADS MAS, 37,5% Briti BAE Systems ja 19,5% Itaalia Alenia, mis praeguseks kuulub Finmeccanica kontserni.
Tegemine on ära jagatud
Kõik neli riiki teevad oma lennukite lõppkooste ise, lennukidetailide valmistamine on aga nende vahel ära jaotatud (vt kõrvallugu). Esialgu toimus ka enamik muid tegevusi riikidepõhiselt – lennukit püüdsid kõik kolm osanikku iseseisvalt müüa. Viimase paari-kolme aasta jooksul on aga Eurofighteri roll tootmises oluliselt tugevnenud ning firma koordineerib ka müügitööd.
Väidetavalt suutvat võimas, kergestijuhitav, kõrgel ja kiiresti lendav moodsate relvade ning sidetehnikaga Typhoon “teha ära” kõigile maailma hävitajatele, välja arvatud ehk USA F-22A Raptor. Samas on viimati mainitu oma kahesaja miljoni dollarini küündiva hinnaga Euroopa hävitajast üle 50% kallim. Ainus mõlema õhusõidukiga lennanud piloot, USA lennuväe staabiülem kindral John P. Jumper aga leiab, et katse neid võrrelda on sama vildakas kui püüd kõrvutada Nascari ja F1 võidusõiduautosid: kummalgi on oma võlud, kuid nad on mõeldud eri otstarbeks.
Mõne kriitiku meelest on Typhoon loodud külma sõja reegleid arvestades ega sobi praeguseks põhiliselt mässuliste vastu käivaks sõjategevuseks. Kuningliku lennuväe hinnangul aga kõlbab Typhoon nii teiste lennukite allatulistamiseks kui ka täpsuspommitamiseks ning õhuluureks.
Eurofighter püüab lennukeid müüa ka Taanile, Norrale, Türgile, Pakistanile, Jaapanile ja Indiale. Typhooni asemel on teisi mudeleid eelistanud Lõuna-Korea ja Singapur.
Jaapanlased eelistaksid oma kohati 1971. aastast pärineva hävitajapargi asendada Lockheed-Martini valmistatava F-22A Raptoriga. Seda aga takistab USA kongressi otsus radarile nähtamatut lennukit välismaale mitte müüa. Sõjandusküsimusi vaatleva Jane Information Groupi hinnangul on seetõttu jaapanlaste esimeseks valikuks praegu just Typhoon.
Tehingu nurjajad
1999 kohustus Kreeka valitsus ostma 60 Typhooni, kuid oli sunnitud raske eelarveolukorra – näiteks 2004. aasta Ateena olümpiamängude ülekulu – tõttu sellest loobuma.
Austria, kes pidanuks lähikuudel saama kätte esimese osa kahe miljardi euro suurusest 18 lennukist koosnevast tellimusest, kaalub praegu võimalusi tehingut tühistada.
Sealsesse valitsuskoalitsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid on varemgi püüdnud Typhooni tehingut nurjata, kuid ei ole leidnud selleks võimalust. Nüüd aga annab neile lootuskiire aprilli algupoolel välja tulnud altkäemaksuhõnguline ülekanne.
Nimelt maksis tollal Eurofighteri lobistina tegutsenud Erhard Steininger detsembris 2002 87 600 eurot ettevõttele, mille omanikuks on Austria lennuväe juhataja kindralmajor Erich Wolfi abikaasa Brigitte.
Ülekande ajal kuulus Austria hävitajavaliku puhul olulist rolli mänginud kindralmajor Wolf ettevõtte nõukogusse. Praeguseks on tema teenistussuhe uurimise ajaks peatatud. Brigitte Wolf, kelle firma tegeleb lennundusnäituste korraldamisega, kinnitab, et tegu on tasuga seaduslike teenuste eest.
Korruptsioonilõhna võib tunda ka teise Typhooni tellija, Saudi Araabia puhul. Ei ole teada, et uue lennukiga seoses oleks toimunud kummalisi rahaliigutusi.
Küll kasutas Saudi Araabia oma kümne miljardi naelast tellimust 72 Typhooni soetamiseks – milles on klausel, et tehingu maht võib lõpuks neljakordistuda – hoovana, et sundida Suurbritanniat lõpetama BAE Systemsi varasemate hävitajatarnetega seotud altkäemaksukahtluste uurimist. Muide, veel 1998. aastani said Briti firmad välismaalastele makstud altkäemaksu pealt suisa maksutagastust.
Kuigi 1986. aastal Saudi Araabiaga sõlmitud relvamüügilepingu puhul olulist osa täitnud endine suursaadik Stephen Day soovitas brittidel Saudi Araabiaga äri ajamisest loobuda, otsustas peaminister Tony Blair mullu detsembris korruptsiooniuuringu lõpetada, sest see olevat ohuks rahvuslikule julgeolekule. Nii mõnigi aga kahtlustab, et tegu oli püüdega päästa Typhooni tehing ja sellega seotud Briti töökohad.
