Eesti Raudtee võttis pea 100 miljonit laenu
Eesti Raudtee kasutab saadavat toetust, et kaasajastada suurem osa Eesti raudteetaristu liiklusjuhtimissüsteeme, samuti selleks, et automatiseerida liikluskorraldus. Kõik uuendused teostatakse TEN-T võrgus, sealhulgas Põhjamere-Balti koridoris, seisab riigifirma Eesti Raudtee pressiteates.
„Kuna üldine trend liigub süsinikupõhisest transpordist eemale, on teenusepakkujad ajendatud reisijatele pakkuma parimaid võimalikke tingimusi, näidates neile, et on alternatiive autoga sõitmisele. Selline kaasajastamine ei taga ainult rongide suuremat kiirust, vaid parandab uute liiklusjuhtimissüsteemide kaudu ka raudteede ohutust. Kuna EIP on CO2-neutraalse Euroopa poole liikumise rahastamise keskmes, toetame sellist kava hea meelega," kommenteeris EIP asepresident Thomas Östros.
Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei lisas: „Soovime tagada, et raudteeliiklus oleks atraktiivne ja hästiarenenud. Eesti raudteevõrgu uuendamine ning Rail Balticu loomine tagavad reisijatele kaasaegse, ohutu ja keskkonnasäästliku alternatiivi autoga sõitmisele. Eesti Raudtee mängib siin olulist rolli ja on jätkuvalt Euroopa Komisjoni lähedane ja tänuväärne partner."
Eesti Raudtee peadirektor Erik Laidvee sõnul on nende eesmärk kujundada kõige mugavam, keskkonnasäästlikum ja ohutum transpordiviis Eestis. "Oleme algatanud väga ambitsioonika investeerimiskava aastani 2030, mis viib meie raudteede taristu kvaliteedi ja ohutuse uuele tasandile ning Euroopa Investeerimispanga laen annab meile kindluse selle elluviimiseks."
Projekt on järg varasematele EIP investeeringutele Eesti raudteesektorisse, sealhulgas uutesse raudteeveeremitesse, mis jõudsid raudteedele aastal 2014.
