Euroopa kaitseb firmasid välismaalaste eest
Itaalia rahandusminister Gulio Tremonti kuulutas hiljuti lõunamaalasele omase värvikusega, et Euroopas valitsev õhkkond meenutab talle 1914. aastat. Märtsikuu lõpul toimunud EL-i tippkohtumise eel püüdis Tremonti veenda teisigi riike kirjutama alla tema koostatud üleskutsele, mis mõistab hukka majandusliku natsionalismi leviku Euroopas.
Asja teeb veidi irooniliseks see, et Itaalia ise ei ole just patust puhas. Praeguse laine esmavirvenduseks loetakse sageli Itaalia keskpanga kauaaegse juhi Antonio Fazio ametist viinud püüdeid takistada kahe panga ülevõtmist välismaiste konkurentide poolt. Vahelduse mõttes üritab aga Itaalia pahareti rolli asemel hoopis ohvri osa täita.
Itaalia energiafirma Enel plaani võtta üle Prantsuse-Belgia Suez ennetas (itaallased polnud jõudnud veel ametlikult välja öeldagi, kes neil sihikul) Prantsuse valitsus, kes kavatseb liita ettevõtte riikliku gaasimonopoliga Gaz de France, et kontsern välismaalastele liiga suureks suutäieks muuta. Itaallaste protestidele, et selline tegevus on vastuolus kapitali vaba liikumise nõudega, vastas Euroopa Komisjon esialgu, et ei saa midagi ette võtta ? liitumist, mida blokeeritakse, polnud veel välja kuulutatudki.
Suurriigid esirinnas
Itaalia panga UniCredito liitumisele Saksa Hypovereinsbankiga loopis aga kaikaid kodaraisse Poola valitsus. Esimese omanduses Poola panga Pekao ühinemisel teisele kuuluva BPH-ga tekiks nimelt riigi suurim pank ning Varssavi võimukandjad väitsid, et eelnevalt luba küsimata on liitumine ebaseaduslik. Möödunud nädalal jõudsid pooled siiski kokkuleppele.
Jaanuari lõpul püüdis Mittali kontsern võtta üle Euroopa suurimat terasetootjat Arcelori, mis loodi nelja aasta eest Prantsuse, Hispaania ja Luksemburgi ettevõtete liitmisel. Tehingu objekt tormas valitsustelt abi paluma ja valla pääseski kärarikas protestide laine. Hispaania valitsusele pannakse süüks ka katseid takistada kodumaise elektritootja Endesa ülevõtmist Saksa kontserni E.On poolt.
Nagu loetelust näha, vaevab majanduslik natsionalism eeskätt suurriike. Üheks puhangu põhjuseks loetakse poliitikute seas levinud uskumust, et Prantsuse ja Hollandi valijad ei andnud möödunud aastal EL-i põhiseadusleppe tagasilükkamisega vastuhäält mitte niivõrd lepingule endale, kui üleilmastumisele ja kõigele sellega kaasnevale. Nii rõhutavadki liidrid rahva heakskiidu lootuses kodumaiseid väärtusi. Majandusliku natsionalismi vapiloomaks võiks Euroopas olla Gallia kukk. Prantsusmaal võeti möödunud aasta lõpul vastu seadus, mis kaitseb üheteistkümnes ?strateegilises? sektoris, nagu energeetika, biotehnoloogia jm tegutsevaid ettevõtteid välismaise ülevõtmise eest. Euroopa Komisjon on asunud uurima seaduse vastavust EL-i reeglitele.
Lisaks on Prantsuse peaminister Dominique de Villepin teatanud, et tal on nimekiri kümnest riigi 40 suurima hulka kuuluvast firmast, mida ta kavatseb kodumaises omanduses hoida. Nende seas on näiteks jogurtitootja Danone ja jaekaubanduskett Carrefour. Neist esimest püüdis möödunud suvel omandada PepsiCo, põhjustades Prantsusmaal pahameeletormi.
Protektsionismi valguses võib näha ka Euroopa komisjoni möödunudnädalast näpuviibutust 17 liikmesriigi suunas, kes oma energiaturgu piisavalt avanud ei ole. Lisaks energiapoliitikale on komisjon luubi alla võtnud ka telekommunikatsiooni, hasartmängu ja tubakareklaami.
Euroopa komisjoni president Jose Manuel Barroso kinnitas, et majanduslikule natsionalismile Euroopas kohta ei ole, ja nimetas toimuvat ühisturu ?kasvuraskusteks?.
Läänemaailma esinatsionalist on USA
?? Kui viisteist aastat tagasi kaebasid ameeriklased, et Jaapani import tõrjub turult kodumaise toodangu ning kartsid kogu riigi majanduse ülevõtmist Tõusva Päikese poegade poolt, siis praegu on suurimaks kolliks saanud Hiina, kes väidetavalt võtab Ühendriikide töölistelt leiva ja USA tootjatelt turu, vastavalt oma odava tööjõu ning kaupadega, mida ülehinnatud jüaan veelgi soodsamaks muutvat. Rääkimata USA jooksevkonto defitsiidist, mille mõnigi poliitik hea meelega Hiina kraesse kirjutaks.
?? Möödunud aastal tõusid paljud USA rahvaesindajad tagajalgadele, kui Hiina naftatootja CNOOC tegi pakkumise naftafirma Unocal ostmiseks, sundides hiinlased lõpuks tehingust loobuma.
?? Tähelepanu äratas ka Hiina elektroonikavalmistaja Maier katse võtta üle USA kontsern Maytag (legendaarse tolmuimejamargi Hoover omanik), kuid ülepakkumise võitis lõpuks siiski Ühendriikide rivaal Whirlpool.
?? Hiinlaste kõrval pelgavad ameeriklased aga ka araablasi, isegi siis, kui need n-ö sõbralikust riigist pärit. Veebruaris puhkes pahameeletorm, kui Dubai World Ports omandas Briti firma P&O.
