Euroopa kaotab: Vaikse ookeani kaubanduskokkulepe näitab, kes seab reegleid maailmakaubanduses
See hõlmab 40% maailmakaubandusest ning suurt siseturgu ligikaudu 800 miljoni inimesega. Viimase 10 aasta jooksul on USA, Euroopa Liidu ja Jaapani väliskaubanduse osakaalud maailmaturul kindlal sammul vähenenud vastukaaluks Hiina kasvule. See kokkuleppe annab aga USA-le ja Jaapanile eelisjuurdepääsu kiiresti kasvavatele Aasia turgudele ning suurendab nende majanduslikku mõju Vaikse ookeani piirkonnas.
TPP üheks peamiseks eesmärgiks, vähemalt USA poolt vaadatuna, on Hiina majandusliku mõju tasakaalustaminenii Vaikse ookeani piirkonnas, aga ka kogu maailmas. Kui see kokkuleppes osalevate riikide parlamentides heaks kiidetakse ja reaalset tööle hakkab, võib see vähendada Hiina majanduslikku mõju TPP turgudel, sealhulgas USA-s. Sinna ise kuulumata, on Hiina lubanud kaubanduskokkuleppe arengul hoolikalt silma peal hoida. Samas oleks tal raske TPPmitmete reeglite ja standardite ülevõtmine, eriti mis puudutab riigiettevõtteid ja andmekaitset.
Teine suur majandusjõud, kes sellest kokkuleppest kaotab, on Euroopa Liit, vähemalt lähiaastatel. Ühest küljest muudab TPP Euroopa ja Ameerika ettevõtete konkurentsipositsiooni Aasia ja Vaikse ookeani regiooni riikides. Teisest küljest tuleks arvestada, et selle kokkuleppega seati maailmakaubanduses standardid, mida tuleb esmalt TPP-sse kuuluvatel aga rohkem või vähemal määral ka paljudel teistel riikidel järgima hakata. Ühesõnaga, see kokkulepe tuletas Euroopale meelde, et ta kas ise juhib reegleid ja standardeid maailmakaubanduses, või teised riigid seavad ise oma standardid. TPP sõlmimine paigutas EL eksportijad USA-s ja Jaapanis praktiliselt kõikide kaupade suhtes halvemasse positsiooni võrreldes kokkuleppes osalevate riikide eksportijatega.
TPP-le on heidetud ette, et see ei pruugi ära hoida kokkuleppega liitunud riikide valuutadega manipuleerimist, et luua oma riigi eksportijatele soodsamaid tingimusi. Selleks on aga plaan teha lisadokument, mis kohustab TPP riike mitte manipuleerima oma valuuta vahetuskursiga ning mitte teostama nn konkureerivaid devalveerimisi.
Mida enam liberaliseeritakse kaubandustingimusi TPP-s osalevate riikide vahel, seda suuremat kahju toob see Euroopale kaubavahetuses nende riikidega. Seetõttu on EL-s suurem surve viia kiiremini lõpule mitmed käimasolevad kahepoolsete kaubanduslepete ettevalmistused. Brüsselil olevat lähiaastatel plaanis sõlmida kahepoolsed kaubanduslepped kõikide TPP riikidega. Samas olulisem nendest kahepoolsetest kaubanduslepetest on siiski EL ja USA vaheline kaubanduse ja investeeringute kokkulepe (Transatlantic Trade and Investment Partnership-TTIP), mis oli viimasel ajal takerdunud, kuna USA pööras suuremat tähelepanu TPP ettevalmistusele. Nüüd peaks olema küll ühest küljest tee lahti selle protsessiga kiiremini edasi minna, kuid aeg näitab, kuivõrd USA administratsioon on pärast TPP sõlmimisega saadud võitu sellest ka huvitatud. Igal juhul on vaikselt plaani võetud, et leping peaks valmis saama enne järgimisi USA presidendivalimisi ehk siis juba järgmise aasta novembriks. TTIP oleks Euroopale väga vajalik samm kaubanduses konkurentsis püsimiseks, eriti just pärast TPP töölehakkamist. Kui selle kokkuleppe sõlmimine venima jääb või teab-kuhu määramatusse tulevikku edasi lükatakse, võib EL kaubanduse osakaal maailmaturul veelgi hoogsamalt langeda, mis omakorda võib pidurdada Euroopa majanduskasvu.
