Euroopa Keskpanga intressipoliitika pani venelased plindrisse

Venemaa pangd nõuavad klientidelt euroarvete tasumisel lisatasu maksmist, sest Euroopa Keskpanga (EKP) pehme rahapoliitika ähvardab neid eurotehingute puhul kahjumiga, kirjutas Vedomosti.

Ka Venemaa Keskpank avaldas muret, et kommertspangad kaotavad eurovaradesse panustades intressitulu ja saavad nö negatiivset tulu. EKP on viis aastat hoidnud negatiivseid intressimäärasid ja alandas eelmisel nädalal taas oma hoiuste intressimäära -0,4-lt -0,5% ni.

Välispangad seavad hoiustajatele EKP otsuse tõttu sageli negatiivseid intressimäärasid. Kuid Venemaal ei saa negatiivseid intressimäärasid seadustest tulenevate piirangute tõttu kasutada. Seda hoolimata ka asjaolust, et keskpanga hinnangul ei vasta Venemaa seadused praegusele turu tegelikkusel. Pangad sunnitud pakkuma klientidele paremaid tingimusi kui neil on eurot kasutades võimalik. Seaduse järgi tuleb pangas raha hoidmidt hüvitatada, mis tähendab, et pangad peavad maksma vähemalt minimaalse protsendi, selgitas advokaadibüroo EMPP partner Oleg Bõtškov.

Konto Euroopas toob kahjumit

Euro on kallis ja teenida sellega ei saa, kurdavad pankurid. Pankade jaoks on euro kasutamine isegi nullintressiga kallis, ütles Otkrõtie Panga laekur Dmitri Orlov. Euro kandmine korrespondentkontodele Euroopa pankades poolt maksab keskmiselt 0,6% aastas ning lisaks peate tasuma sissemakseid kohustuslikku reservfondi ja hoiuste kindlustusfondi, kui me jutt käib eraisikute fondidest.

Rahaliste vahendite hoidmine korrespondentkontol Euroopa pangas tähendab kahjumi kandmist ja euro-laenude nõudlus on samal ajal Venemaal väike, kinnitas Alfa Panga kapitalituru osakonna juhataja Julia Kolesova. Lisaks konkureerivad Euroopa pangad suurimate laenuvõtjate pärast, lisas Orlov. Samal ajal saavad eurodes laenata ainult välisvaluutat teenivad ettevõtted - muidu nõuab keskpank suuremate reservide loomist, tuletab meelde Expert RA analüütik Anna Pohvalenskaja.

Teise võimalusena tulevad kõne alla rahandusministeeriumi ja Venemaa suurettevõtete eurovõlakirjad, osutab Kolesova. Kuid see turg on kitsas ja tõenäoliselt ei rahulda pankade nõudlust, kahtleb Metallinvestbanki valuuta- ja rahaturu operatsioonide juht Sergei Romantšuk.

Praegu ringluseb ettevõtete võlakirjasid koguväärtuses 11,2 miljardit eurot. Peamine emitent on Gazprom: 19-st emissioonist seitse, kokku 7,75 miljardi euro eest. Eurodes riigivõlakirjad põhjustavad üldse negatiivset tulu, arvutas Romanutšuk: 2025. aastaga lõppeval emissioonil kaubeldakse nüüd 0,9% tootlusega ning panga kulud tagatis- ja riskifondi sissemaksetele on umbes 1,4%.

Analüütikud kahtlevad üha enam, kas EKP poliitika aitab eurotsooni majandust, sest euro konverteerimist teistesse valuutadesse takistab valuutarisk, märgib Pohvalenskaja. Vahetustehingud võivad selle eemaldada, kuid ka nende kasumlikkus kipub nulli minema, lisas ta.

Tasuta euro

Kõige selle tulemusel üritavad pangad piirata euro sissevoolu, võtab Kolesova kokku. Expert RA analüütikud analüüsisid Vedomosti palvel Sberbanki, Alfa Panga ja Gazprombanki kohustusi. Sberbank ja Gazprombank on jaanuarist juunini märkimisväärselt vähendanud eurodes tehtavat rahastust, ütles Pohvalenskaja: esimene - 7,4% kuni 2,2 triljonit rubla, teine ​​- 22,5% kuni 693,5 miljardit. Pankade klientide rahalised vahendid eurodes kasvasid 1,1%, 228 miljardi rubla juurde.

Euro vastu huvi langus ilmnes ka pangatoodete osas. Enamik suuremaid jaemüügiettevõtteid alandas eurodes hoiuse intressimäärasid sümboolse 0,01% aastas või loobus neist täielikult.

Pangas Vostotšhnõi ulatuvad aastased intressimäärad eurodes alates 20 000 eurost 0,7–0,8%, Saint Petersburg Bank lubab võtta viieaastase hoiuse eest aastas 0,6–0,9%.

Need, kes võtavad vastu eurodes hoiuseid, teevad seda vastavalt vajadusele. Renaissance Credit hoiab eurodes hoiuseid ainult klientide lojaalsuse tagamiseks, ütles selle tegevdirektor Jana Bezrukih.