Euroopa Keskpangalt loodetakse taas võluvitsa

 (2)
Euroopa Keskpangalt loodetakse taas võluvitsa
(Foto: Reuters/Scanpix)

Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi tsitaadid on enne tänast nõukogu istungit ootused niivõrd kõrgeks kruvinud, et analüütikud ootavad sealt võluvitsa, mis annaks turgudele piisavalt kindlustunnet ja usaldust.

Eesti Päevaleht otsustas koos ekspertidega kaardistada mõned oletused ja mõtiskleda nende mõju üle.


1. Baasintressi järjekordne alandamine 0,25 protsenti

Järeleproovitud
Juba praegu on euro baasintress rekordmadalal, 0,75 protsendi juures, ja üks ennustus oleks, et nõukogu otsustab seda veel 0,25 protsendi võrra alandada. Kuigi see on üks tihti kasutatav rahapoliitika hoob, ei pruugi see näiteks Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhi Kristjan Tamla sõnul tegelikult eurokriisi aidata. „Kui näiteks Itaalia ja Hispaania enda võlakirjade intressid muutuvad kas või päeva jooksul juba 0,25 protsenti, siis pole neil sellest liigutusest kasu,” selgitas ta.

Euro baasintressi alandamine aitaks näiteks eelkõige Eesti kodulaenuvõlgnikke, sest enamasti on laenude intress seotud euribori tasemega ja see omakorda euro baasintressiga. Tamla arvutas välja, et viimasest euribori langusest võidavad laenumaksjad lausa 15 miljonit eurot aastas, mis kõik jääb Eesti sisetarbimisse. „Kaotavad aga hoiustajad,” sõnastas ta õpikutõe.


2. Keskpangas hoiustamine miinusintressiga

Kontolt ringlusse
Nagu paljud analüütikud välismeedias, nii pakub ka Kristjan Tamla, et üks võimalik otsus, mis tõesti võiks aidata raha ringlema panna, oleks Euroopa Keskpangas hoiustamise intressi negatiivseks tegemine. See tähendab, et kui pank tahab hoida raha keskpangas, ei saa ta selle pealt raha juurde, vaid see läheks talle maksma. Loodetakse, et pangad lükkaksid kevadel saadud miljardid odava laenu eurod turgudele ringlema, sest see oleks neile odavam.

Kevadel väljastas keskpank nimelt pankadele umbes triljoni euro ulatuses odavat laenu, mis aga suurelt jaolt jõudis Euroopa Keskpanga bilanssi tagasi – seal on see lihtsalt palju kindlamates kätes. Niisiis ei suutnud keskpank ka sedamoodi raharinglust elavdada (umbes sama probleem, mis baasintressi alandamisega) ja sestap peab nüüd otsima ehk isegi drastilisemaid meetmeid ja raha reaalsesse majandusse aitama.


3. Trükime lihtsalt raha juurde?

USA eeskuju
Üks võimalik otsus räägib kvantitatiivse rahapoliitika lõdvendamisest ehk rahatrükkimisest. Kristjan Tamla sõnul oleks õpikutõde selline, et mida rohkem valuutat, seda odavam ta on ning seega saaks Euroopa eksporditooteid paremini müüa. „Tegelikkuses ei pruugi see aga niimoodi minna,” nentis ta. „Ameeriklased on pikka aega raha juurde trükkinud, aga (kui Jaapani jeen välja arvata) dollar aina tugevneb.”

Talle sekundeerib SEB panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. „Meie ühe peamise ekspordipartneri Rootsi jaoks muudab sealse krooni tugevnemine meid üha atraktiivsemaks,” toob ta näite. Aga kriisi eskaleerudes ta otsest rahatrükkimist ei välista. „Mandaatidest ja selle võimatustest võidakse rääkida palju tahes,” nentis Koppel. „Kui maja põleb, siis võib ühel hetkel olla targem proovida tulekahju kustutada, mitte vee transportimiseks kasutatava ämbri värvi üle vaielda.”Euroopa KeskpankSuured ootused, ent üsnagi piiratud mandaat

Euroopa Keskpanka piirab eelkõige tema mandaat: Euroopa Liidu toimimise lepingusse sisse kirjutatud valitsuste rahastamise keeld. Küll panevad praegu kõik turuosalised suuri lootusi sellele, et just keskpank suudaks võlakriisi sekkuda. Sisuliselt on ju ka odavate laenude andmine ja teatud määral võlakirjade ostmine valitsuste rahastamine, kuid keskpank on leidnud juriidilisi põhjendusi, miks need on pigem rahapoliitilised meetmed.

Üldiselt nendivad eksperdid, et tegelikult on kõik keskpanga meetmed pigem ajutised ning tegelema peaks struktuursete muudatustega. Peeter Koppeli sõnul on küsimus selles, mis suudaks aidata vananeva rahvastiku, ülepaisutatud avaliku sektori ja masendavalt kesise konkurentsivõimega riike. Riike, kus „arusaam sellest, kust tuleb raha ja kes loob väärtuse, on selgelt täiesti kaotsi läinud”.

Nii et mida jõulisemaid samme keskpank astub, seda vähem suudavad muret tekitavad euroala liikmed oma majandust tegelikult konkurentsivõimeliseks muuta.