Euroopa Keskpank kahtleb: kas Eesti ikka on eurokõlblik?

Üleeile esines Euroopa Parlamendi liikmetele Euroopa Keskpanga (EKP) juhatuse ja keskpanga nõukogu liige, sakslane Jürgen Stark – Euroopa Keskpanga mõjuvõimsamaid tegelasi. Starki jutu võib lühidalt kokku võtta järgmiselt: kuigi Eesti täidab Maastrichti kriteeriumid, kuigi Eestil on valuutakomitee, kuigi Eestis paljud juba kasutavad eurot, pole meie riik ikkagi eurokõlblik.

Euroala liikmelisusele on tema arvates vaja uusi täiendavaid kriteeriume, näiteks võiks arvesse võtta sisemajanduse kogutoodangu ühe elaniku kohta, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kas Starki juttu võtta kahtluste, skeptitsismi või lausa vastuseisuna Eesti euroliikmelisusele, on tõlgendamise küsimus, ja kuna istung oli kinnine, avalikkusele mitte mõeldud mõttevahetus, siis keegi seda eriti kommenteerida ei taha.

„Euroopa Keskpanga ametlik seisukoht tuleb maikuus, kui ilmub vastav raport," teatab keskpanga pressiteenistus.
Eesti esindaja selles komitees, teisipäevasel Eesti-teemalisel istungil osalenud Ivari Padar pehmendab veidi seal öeldut: „Me ei tohiks Starki sõnadest ära ehmuda," ütleb Padar, „Jürgen Stark esindab sellist konservatiivset, skeptilist, kahtlevat seisukohta."

Sakslasest europarlamendi liige Jürgen Klute, kes on samuti majandus- ja rahanduskomitee liige, ütleb, et ta ise sellel Eesti vastuvõtmise teemalisel istungil küll ei osalenud, kuid tema „muljed" seal valitsenud meeloludest annavad mõista, et Kreeka on Euroopa Keskpanga põhjalikult ära ehmatanud.

Üks kõrge Eesti riigiametnik, kes on kursis Eesti euroalasse vastuvõtmise läbirääkimistega, ütleb, et Euroopa Keskpanga suhtumine on tõepoolest skeptiline.

Keskpanga seisukoht võiks parimal juhul tulla „olgu, selle veel võtame vastu", aga ei maksa imestada, kui tuleb „Eestit pole soovitav veel vastu võtta".