See samm, mis tähendab, et Kreeka keskpank peab varustama Kreeka panku järgmistel nädalatel miljardite eurodega, oli vastus sellele, mida Frankfurdis peavad paljud Kreeka valitsuse loobumiseks programmist „abi reformide vastu“, vahendab Reuters.

Otsus tehti vaid tunde pärast seda, kui Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis oli lahkunud kohtumiselt EKP presidendi Mario Draghiga ning öelnud, et EKP teeb mida iganes, et toetada selliseid liikmesriike nagu Kreeka.

Keskpanga otsus tähendab, et kümnete miljardite eurode väärtuses Kreeka valitsuse võlakirju ning pankade võlakirju, mida Ateena garanteerib, ei kvalitseeru enam tagatisena, kui EKP neid panku rahastab.

Selle asemel sõltub nüüd Kreeka keskpangast erakorralise likviidsusabi andmine neile pankadele, mida ta teeb omal riskil, mis eraldab nende pankade rahastamisprobleemid ülejäänud eurotsoonist.

Kui Kreeka keskpank peaks selle tagajärjel raskustesse sattuma, on võlgades sipleva Kreeka valitsuse asi sekkuda, kuigi ta suudab seda vaevalt endale lubada.

Neljapäeval toimuvale Euroopa Liidu finantsametnike kohtumisele Saksamaa poolt ette valmistatud dokumendis öeldakse selgelt, et Berliin nõuab Ateenalt taganemist lubadustest tõsta miinimumpalka, peatada ebapopulaarne riigivara müümine, võtta taas tööle avaliku sektori töötajaid ja taastada vaeste pensionäride jõuludeaegne lisamakse.

Kreeka uued juhid on saanud jaheda vastuvõtu osalisteks isegi vasakule kalduvates riikides nagu Prantsusmaa ja Itaalia, kust Ateena toetust lootis.

Prantsusmaa president François Hollande ütles, et eurotsooni reeglid kehtivad kõigile. Euroopa Parlamendi sotsialistist president Martin Schulz teatas, et Kreeka riskib pankrotiga, kui ei jää Euroopa Liidu partnerite ees võetud kohustuste juurde.