Nii küsib Briti majandusleht Financial Times. Paljude arvates on Draghi rokk-staar, sest mille muuga selgitada Euroopa Parlamendi saadikute selfide hulka temaga, kui keskpanga president jaanuaris parlamendis esines.

Draghit teatakse kõige rohkem selle järgi, kui ta 2012. aasta juulis teatas, et teeb Euroopa ühisraha päästmiseks „mida iganes". Oma 8-aastase turbulentse täis ametiaja jooksul on Draghi muutnud keskpanga DNA-d.

Euroopa majandusliidrite, kelle sekka lisaks Draghile ning tema siseringile keskpangas kuuluvad ka Saksamaa kantsler Angela Merkel, saavutus on, et nad on suutnud eurotsooni selle 20-aastase ajaloo kõige tõsisema kriisi ajal siiski koos hoida. Selleks oli tarvis teha keskpanga tegutsemise reform, muuta senine Saksamaa Bundesbanki vormi põhjal loodud institutsioon, mille kinnisidee on olnud inflatsiooni kontrolli all hoidmine, uueks institutsiooniks, mis sooviks rohkem mõelda, kuidas saada kindlustust turupaanika ning majanduskasvu kokkuvarisemise vastu.

Euroopa Parlamendi majandus- ning rahanduskomitee juht Roberto Gualtieri tõdeb, et Draghi juhtimisel on keskpank oma tööriistakasti oluliselt laiendanud. Triljonite eurode mahus võlakirjade ostmine, negatiivsed intressimäärad ning keskpanga usaldusväärsuse kasutamine kinnitamaks, et eurolaenud jäävad odavaks veel aastateks. „Euroopa Keskpanga arsenal on nüüd võrreldav Föderaalreserviga," kinnitab Gualtieri.

Uuel juhil napib laskemoona

Siiski annab Draghi juhiohjad üle ajal, mil Euroopa majandus on taas haavatav. Eurotsooni majanduskasv aeglustub ning majanduslanguse tõenäosus suureneb. Vaid 1,5-protsendiline inflatsioon ajal, mil intressid on nullis, tähendab majanduslehe hinnangul, et päriselt ei ole kadunud ka euroala viimase kriisi ajal kummitanud Jaapaninile sarnase stagnatsiooni oht.

Need probleemid sundisid Draghit eelmisel nädalal ka kriisiaegsete turgutusmeetmete vaikse eemaldamise kurssi muutma ning euroala pankadel uut raha pakkuma, kuigi viimased paar aastat oli püütud neid keskpanga nn kerge raha küljest lahti raputada.

Ning lisaks paisuvad kartused, et Draghi seni veel valimata mantlipärijal ei ole pikaajalise majandussurutisega hakkamasaamiseks piisavalt laskemoona. Intressimäärad on rekordmadalal ning keskpank on riikide võlakirjade ostmisele seatud piirile lähedal, mis tähendab, et uus keskpanga juht peab võimaliku uue šoki vallandumisel midagi uut välja mõtlema.

„Kaubanduspinged jäävad alles, samuti nagu ka poliitiline ebakindlus," ütles OECD peaökonomist Laurence Boone, kes eelmisel nädalal kukutas euroala majanduskasvu ootuse varasemalt 1,8 protsendilt 1 protsendile. „Meie peamine sõnum on, et Euroopa Keskpank ei saa kõike ise teha- on tarvis abi ka eelarve- ning struktuurselt poolelt," ütles ta. „Minevik on näidanud, et äkiliste šokkide vallandumisel- ja poliitilised riskid kipuvad selliseid šokke tekitama- on tarvis osatäitjat, kes suudab kiiresti tegutseda," lisas ta.

Draghi sai oma koha juhuslikult

Praegu tundub imelik sellest rääkida, kuid Draghi võitis Euroopa Keskpanga presidendi koha juhuslikul. Arvati, kes koha saab toonane Saksamaa keskpanga Bundesbanki president Axel Weber. Kuid 2011. aastal, mil lõhe Saksamaa tipp-keskpankuri ning teiste regiooni rahapoliitika liidrite vahel Kreeka kriisi teemal laienes, otsustas Weber, et ei saa Jean-Claude Trichet järel keskpanka juhtima asuda ning lahkus samal aastal ka Bundesbankist.

Ja nii vabaneski tee Mario Draghile. Kuigi ta liitus Euroopa Keskpangaga otse Itaalia keskpangast, ei olnud ta nn karjääri- keskpankur. Varasem töö Goldman Sachis ning Itaalia rahandusministeeriumis olid andnud talle hea mõistmise, kuidas turud ning ka poliitikad töötavad.