Kui Hansson on teinud deklaratsioonil linnukese ainult kasti, mis puudutab 100 000 euro piiri ületamist, siis Müller on märkinud, et omab ka osakuid erinevates fondides ja on seotud paari ettevõttega.

Mülleril on nii Tallinna Kaubamaja, biotehnoloogia ettevõtte Biotime Inc kui ka naftafirma Royal Dutch Shelli aktsiaid. Samuti on ta muuhulgas investeerinud Swedbanki Venemaa aktsiafondi ja kulda.

„Ostsin kulla indeksifondi osakut kümmekond aastat tagasi," ütles Eesti Panga presidendiks kinnitamist ootav Madis Müller. „Selle osa minu varades pole olulise suurusega. Viimasel ajal pole ma aktiivselt investeeringuid juhtimas."

Müller ostis enne Eesti Panka tööle minekut kullafondi osakuid ühe tehinguna 2010. aasta mais umbes 10 000 euro väärtuses. Pärast seda ei ole ta väga aktiivselt selle peale mõelnud, ei müünud ega juurde ostnud.

Kõrgetel Euroopa Keskpanga ametnikel on investeerimisel piirangud. Igasuguselt lühiajalised spekulatsioonid on keelatud. Ka pangaaktsiatega ei tohi tehinguid teha.

Seevastu Eesti Panga praegusel presidendil Ardo Hanssonil pole väärtpabereid, küll aga on Maailmapanga ajast pensioniplaan, mis pole väärtpaberite kujul.

Ardo Hansson on olnud Eesti Panga juht alates 2012. aastast ja annab juunis ametipulga üle praegusele asepresidendile Madis Müllerile.

Euroopa Keskpank on läbipaistvuse huvides otsustanud hakata avaldama nõukogu ja järelevalvenõukogu liikmete majandushuvisid.

Dokumentidest selgub, et ka näiteks Euroopa Keskpanga president Mario Draghi kuulub nn 100 000 euro klubisse.

Soome keskpanga juht Olli Rehn 100 000 klubisse ei kuulu, kuid omab ettevõtet Verkisto, mille omakapital on 8500 eurot. Deklaratsiooni kohaselt on aga firma mitteaktiivne.