Kokkulepe peaks olema suuremale osale eestimaalastest tuttav läbi selle, et pankades on pidanud USA nõuete tõttu pankades erinevaid ankeete täitma ja vastama küsimustele nii enda kui oma vara kohta. Samuti saadavad sotsiaalmeediafirmad nagu Facebook kasutajate andmed USA serveritesse ning Euroopa Kohtusse pöördus Austria kodanik Maximillian Schrems, kes on Facebooki kasutaja alates 2008. aastast.
Samamoodi nagu teiste liidus elavate Facebooki kasutajate puhul edastab Facebook Ireland ka Schremsi isikuandmed kas täielikult või osaliselt Facebooki serveritesse, mis asuvad USA
territooriumil, kus neid töödeldakse. Schrems esitas Iirimaa järelevalveasutusele kaebuse, milles ta sisuliselt palus see edastamine keelata. Ta väitis, et USAs kehtiv õigus ja valitsev praktika ei taga sellesse riiki edastatavate isikuandmete piisavat kaitset sealsete avaliku võimu asutuste juurdepääsu eest. See kaebus jäeti rahuldamata eelkõige põhjendusega, et komisjon oli otsuses 2000/5205 (nn Safe Harbori otsus) tõdenud, et USA tagab kaitse piisava taseme.

Tänases Euroopa Kohtu teates avaldasid kohtunikud muret, et Privacy Shield nime kandva raamistiku alusel edastatakse rohkem andmeid, kui tegelikult oleks hädavajalik, kui asi puudutab Euroopa Liidu kodanike andmete avaldamiseks USA-le.

Euroopa Kohus märgib oma otsuses, et kohalikest seadustest tulenevad USA isikuandmete kaitse piirangud, mis puudutavad andmete kasutamist USA võimude poolt, ei ole vastavuses Euroopa andmekaitsereeglitega.

"Euroopa Kohus leiab, et isikuandmete kaitse piirangud, mis
tulenevad USA-sisestest õigusaktidest, mis reguleerivad USA avaliku võimu asutuste õigust pääseda juurde liidust USAsse edastatavatele isikuandmetele ja neid andmeid kasutada, ei ole piiritletud viisil, mis oleks sisuliselt samaväärne liidu õiguses proportsionaalsuse põhimõttest tulenevate nõuetega, kuna nendel õigusaktidel põhinevad jälgimisprogrammid ei piirdu rangelt vajalikuga.
Euroopa Kohus märgib selles otsuses tuvastatu põhjal, et teatavate
jälgimisprogrammide kohta ei saa nendest õigusaktidest mingil viisil tuletada piiranguid nende programmide rakendamiseks vajalikele volitustele ega ka kaitsemeetmeid USA-välistele isikutele,
kes on nende programmide potentsiaalseks sihtmärgiks," seisab Euroopa Kohtu teates.

Financial Times kirjutab, et Euroopa Kohtu otsus mõjutab tuhandeid ettevõtteid, nende seas sotsiaalmeedia firmad, pangad, advokaadibürood, suurkorporatsiooni, autotootjad- kõik need firmad liigutavad USA ja Euroopa vahel suuri andmekogumeid.

Samal ajal märkis Euroopa Kohus, et need standardsed lepingulised sätted lubavad saata isikuandmeid Euroopa Liidust kolmandatele riikidele seni, kuni saaja riik tagab, et need andmed on mõistlikult kaitstud.