Saksamaal tuleb kiiree kasutamise eest tasuda teemaksu. Riik kujundas teejõumaksu suuruse erinevate kulutuste alusel, muuhulgas erinevad infrastruktuuri kulud kui ka liikluspolitseiga seotud kulud. Kuna teede maksustamine mõjutab otseselt ka kaubandust Euroopa Liidus, on Euroopa Liit kehtestanud ka omad piirangud ja reeglid selle kohta, kuidas teemaksu suurust kujundada, et see ei muutuks protektsionistlikuks.

Hiljutises lahendis kinnitas Euroopa Kohus seda, et teemaksu arvestamisel ei tohiks võtta arvesse liikluspolitsei kulusid. Kohtulahendis käsitleti perioodi kuni 2014. aastani ning selle ajani võeti liikluspolitsei kulusid teemaksu suuruse kehtestamisel aluseks. Kuigi kohtulahendist nähtub, et maksukoguja üritas põhjendada teemaksu kõrgemat määra tagantjärgi kohtumenetluse kestel esitatud infrastruktuuri arvutustega, siis ei pidanud kohus seda põhjendatuks. Kokkuvõtteks avas kohus sellega tee teemaksu tagastamise nõuete esitamiseks Saksa riigi vastu.

Olemata Saksa õiguse ekspert, on teada siiski see, et Saksamaal on asunud teemaksu tagasinõuete esitamiseks korralik ralli. Sellest võib järeldada, et kohalikud eksperdid näevad tagasinõuetes head eduperspektiivi ning veofirmadel on oodata jõulukinki - kas just küll praegusteks jõuludeks, aga võib-olla järgmisteks. Esialgsete arvutuste kohaselt peaks tagastatav summa olema ligikaudu 4% tasutud teemaksust.

Arvestades koroonakriisi mõju veofirmadele, oleks igati mõistlik selline Saksa riigi hoiupõrsasse kogunenud raha tagasi küsida ka Eesti vedajatel, kes Saksamaal teemakse tasunud on. Kuna enne 2017. a. tasutud maksu tagamise nõuded on juba aegunud ning maksunõuded aeguvad aastapõhiselt, siis 2017.a. tagastusnõuete esitamise kell kukub juba selle aasta lõpus, mistõttu ei maksa nõuete kokkupanemise ja tasutud teemaksu info kogumisega oodata. Tagastusnõue tuleb esitada Saksamaa vastavale ametiasutusele.