Euroopa Komisjon algatas Eesti lennunduslepete asjus menetluse
Komisjon algatas täna Eesti, Kreeka, Leedu, Malta, Sloveenia ja Ungari suhtes rikkumismenetlused seoses Venemaaga sõlmitud kahepoolsete lennunduslepingutega ning saatis neist igale ametliku teabenõude ehk märgukirja.
Komisjon on mures, et lepingud võivad takistada EL lennuettevõtjate võrdset kohtlemist ja vähendada Euroopa lennuettevõtjate vahelist konkurentsi. Lisaks saab nende lepingute alusel määrata teenustasud Siberist ülelendamise eest, mis võib ELi konkurentsieeskirjade kohaselt ebaseaduslik olla.
Samasugused märgukirjad on viimase paari kuu jooksul saadetud juba 17 liikmesriigile ning komisjon hindab praegu ülejäänud nelja liikmesriigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud kahepoolsete lepingute vastavust ELi õigusele. See, et ELi lennuettevõtjatel tuleb Aasias asuvatesse sihtkohtadesse lendamise korral maksta Siberist ülelendamise eest, võib muuta lennud kallimaks ja tekitada ebaausat konkurentsi ELi ja ELi-väliste lennuettevõtjate vahel.
Euroopa Komisjon on seisukohal, et lennunduslepingutes tuleb kõiki ELi lennuettevõtjaid võrdselt kohelda ning järgida konkurentsieeskirju. Vastasel korral võib mõni ELi lennuettevõtja saada otseste konkurentidega võrreldes ebasoodsama kohtlemise osaliseks või on sunnitud maksma täiendavaid põhjendamatuid tasusid, mis võivad tarbijate jaoks tähendada hinnatõusu.
ELi liikmesriigi ja ELi-väliste riikide vahel sõlmitud kahepoolsed lennunduslepingud peavad sisaldama ELi määramissätet, mis tagab selle, et lepingu sätteid ei kohaldata mitte ainult lepingu sõlminud liikmesriigi lennuettevõtjate suhtes, vaid ka kõikide teiste ELi lennuettevõtjate suhtes. Tegemist on 1990. aastate alguses loodud Euroopa ühtse lennundusturu ühe põhinõudega, millega kõigile ELi lennuettevõtjatele tagatakse ühtsed tingimused lennuteenuste osutamiseks. ELi määramissätte nõuet kinnitas ka Euroopa Kohus avatud lennunduspiirkonna lepinguid käsitlevates 2002. aasta otsustes (vt IP/02/1609).
Euroopa kohus märkis, et sätted, mille kohaselt lennunduslepingu eelised kehtivad ainult lepingu sõlminud liikmesriigi kodanike suhtes, on vastuolus asutamisvabadust käsitlevate ELi eeskirjadega (mis on praegu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 49).
Tänaseks on enamik ELi-väliste riikidega sõlmitud lepinguid Euroopa kohtu otsusega vastavusse viidud. Venemaa kuulub nende üksikute riikide hulka, kes ei ole tunnustanud põhimõtet, et kõiki ELi lennuettevõtjaid tuleb kohelda võrdselt, kõik kahepoolsed lennunduslepingud peavad sisaldama ELi määramissätet ning kõiki kahepoolseid lepinguid tuleb kohaldada kõigi ELi lennuettevõtjate suhtes. See tekitab tõsiseid probleeme ja ohustab liiklusõigusi juhul, kui lennuettevõtja peaks üle minema mõne teise ELi liikmesriigi lennuettevõtja omandusse.
ELi määratud lennuettevõtjad on sunnitud paljude Aasiasse suunduvate lendude puhul maksma tasu Siberist ülelendamise eest. Ainuüksi 2008. aastal maksid asjaomased ELi lennuettevõtjad Siberist ülelendamise eest hinnanguliselt 420 miljonit USA dollarit, millest enamus läks otse Venemaa lennuettevõtjale Aeroflot. Komisjon leiab, et see on vastuolus ELi konkurentsiseadusega, mille kohaselt lennuettevõtjad ei peaks olema sunnitud sõlmima kaubanduskokkuleppeid otseste konkurentidega.
Liikmesriikidel on märgukirjale vastamiseks aega kaks kuud. Kui nad ei reageeri nõuetekohaselt, saadab komisjon põhjendatud arvamuse, milles nõutakse, et kõnealused liikmesriigid muudaksid Venemaaga sõlmitud kahepoolseid lennunduslepinguid.
2010. aasta oktoobris saadeti samasugused märgukirjad Austriale, Prantsusmaale, Saksamaale ja Soomele (vt IP/10/1425) ning 2011. aasta jaanuaris ka Belgiale, Itaaliale, Luksemburgile, Madalmaadele, Rootsile, Taanile ja Ühendkuningriigile (vt IP/11/74).
Komisjon hindab põhjalikult ülejäänud nelja liikmesriigi ja Venemaa vahel sõlmitud kahepoolsetele lennunduslepingute vastavust ELi õigusele.
Vt ka MEMO/11/167.
