Muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 19. september 2020, kuid praeguseks on direktiivi ülevõtmisest teatanud vaid Taani, Ungari, Madalmaad ja Rootsi.

Seepärast saatis komisjon Belgiale, Bulgaariale, Tšehhi Vabariigile, Saksamaale, Eestile, Iirimaale, Kreekale, Hispaaniale, Prantsusmaale, Horvaatiale, Itaaliale, Küprosele, Lätile, Leedule, Luksemburgile, Maltale, Austriale, Poolale, Portugalile, Rumeeniale, Slovakkiale, Sloveeniale, Soomele ja Ühendkuningriigile märgukirjad, milles palus neil esitada lisateavet. Neil on vastamiseks aega kaks kuud.

„Soovime kehtestada digiajastusse sobivad eeskirjad, milleks on audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv. See on oluline saavutus, mis edendab audiovisuaalsete meediateenuste kultuurilist mitmekesisust. Selle eesmärk on tagada võrdsed tingimused kõigile meediaturu osalistele, kaitsta paremini lapsi ja tarbijaid audiovisuaalsisule juurdepääsul, aga ka tagada suurem mitmekesisus nõudevideoplatvormidel ning luua õiglasem audiovisuaalmaastik. Need eesmärgid väärivad meie kõigi ühiseid jõupingutusi, " sõnas juhtiv asepresident Margrethe Vestager.

Siseturuvoliniku Thierry Bretoni sõnul peab tegema kõik endast oleneva, et tagada uute audiovisuaalvaldkonna eeskirjade jõustamine kõigis liikmesriikides ilma edasiste viivitusteta. Videojagamisplatvormidel nagu YouTube, Facebook ja Instagram on kohustus tegutseda vastutustundlikult. Platvormid nagu Netflix, Amazon Prime või Apple TV peavad panustama Euroopa audiovisuaalse toodangu edendamisse, nagu Euroopa ringhäälinguorganisatsioonid on seda juba pikka aega teinud. "Liikmesriigid peavad kiiresti tõhustama oma tegevust ning tunnistama, kui oluline on tagada, et meid igapäevaselt ümbritsev audiovisuaalkeskkond oleks õiglane, turvaline ja mitmekesine,"lausus ta.

ELi kehtiv audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv reguleerib audiovisuaalmeediateenuseid, sealhulgas traditsioonilisi teleülekandeid ning tellitavaid teenuseid ja videojagamisplatvorme käsitlevate riiklike õigusaktide koordineerimist kogu ELis. Meediamaastik on aga vähem kui kümne aastaga tugevasti muutunud. Miljonid eurooplased, eelkõige noored, vaatavad infosisu veebis, tellivad seda ja kasutavad vaatamiseks mitmesuguseid mobiilsideseadmeid. Neid uusi arenguid arvesse võttes esitas komisjon 2016. aasta mais muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ettepaneku, mis kätkes uut lähenemist audiovisuaalset infosisu levitavatele veebiplatvormidele. Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid 2018. aasta juunis muudetud eeskirjade suhtes poliitilisele kokkuleppele ning kiitsid need 2018. aasta novembris heaks.

Direktiivi peamine eesmärk on luua Euroopa audiovisuaalmeedia teenuste ühtne turg ja tagada selle nõuetekohane toimimine, aidates samal ajal edendada kultuurilist mitmekesisust, tagades piisava tarbijakaitse taseme ja kaitstes meedia pluralismi.