Euroopa Komisjon: Eesti inflatsioon jätkab euroala kõige kõrgemana
Euroopa Komisjoni täna avaldatud sügisprognoosi järgi on EL-i majandus lühiajalises perspektiivis endiselt nõrk, Eesti majanduse põhilised kasvutegurid on aga suur sisenõudlus ja positiivsed muutused tööturul.
"Euroopa teeb läbi makromajandusliku tasakaalustamise keerulist protsessi ning see vältab veel mõnda aega. Meie prognoosid osutavad Euroopa majanduskasvu väljavaadete järkjärgulisele paranemisele alates järgmise aasta algusest," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Olli Rehn, vahendab Euroopa Komisjoni Eesti esindus.
2012. aastal nähakse ette SKP vähenemist EL-is 0,3% ja euroalas 0,4%, Eesti majandus peaks aga sel aastal kokkuvõttes 2,5% võrra kasvama.
2013. aastaks prognoositakse SKP kasvuks 0,4% EL-is ja 0,1% euroalas, Eesti näitajaks ennustatakse 3,1%. 2014. aastaks arvatakse SKP kasvuks 1,6% EL-is, euroalas 1,4% ja Eestis 4,0%.
Töötuse tase jääb EL-is tõenäoliselt endiselt väga kõrgeks ning järgmisel aastal kasvab veelgi. Eesti tööpuudus on eelmise aastaga võrreldes 2% võrra langenud (olles sel aastal 10,5%) ning ka lähiaastatel peaks töötus aeglaselt vähenema.
Inflatsioon Eestis küll langeb tasapisi, kuid jääb ka sel ja järgnevatel aastatel eeldatavasti euroala kõrgeimaks (sel aastal 4,3%).
Järk-järgult on taastumas ELi konkurentsivõime, mis mõnes liikmesriigis majandus- ja rahaliidu esimesel kümnendil vähenes, nii et ekspordi kasv peaks prognoosi kohaselt maailmakaubanduse kiirenedes järjest suurenema. Seda tasakaalustamisprotsessi toetab riigi rahanduse edasine tugevdamine.
"Tähtsad poliitilised otsused on aidanud usaldust suurendada. Turupinged on vähenenud, kuid rahuloluks pole põhjust. Euroopa peab jätkuvalt ühendama usaldusväärse eelarvepoliitika struktuurireformidega, et luua tingimused jätkusuutlikuks majanduskasvuks, mis aitaks vähendada töötuse praegust lubamatult kõrget taset," lisas asepresident Rehn.
Valitsemissektori võlg püsib 2012. aastal euroalas tasemel 93% SKPst ning ELis 87% SKPst. 2013. aastal suureneb see prognoosi kohaselt euroalas 95%ni SKPst ning ELis 89%ni SKPst, kuid peaks seejärel stabiliseeruma. Eesti riigivõlg on sel aastal konkurentsitult ELi väikseim (10,5%) ja jääb selliseks ka lähiaastatel.
