Euroopa Komisjon: Eesti majandus vabaneb pidurist aasta lõpus
"Kodumaise nõudluse järsu pidurdumise tõttu aeglustub majandus aastatel 2008 ja 2009 tunduvalt kiiremini kui varasemalt prognoositud," märgitakse ülevaates.
Majanduskasv peaks ekspordi toel taastuma 2008. aasta lõpus, millele järgneb kodumaise nõudluse suurenemine. 2008. aasta majanduskasvuks prognoosib ülevaade 2,7 protsenti, järgmiseks aastaks 4,3 protsenti.
Tarbimise kasv rahuneb ülevaate järgi selle aasta jooksul, jäädes aasta kokkuvõttes alla kolme protsendi ning tõustes järgmisel aastal veidi - ligi nelja ka poole protsendini.
Kodumaine nõudlus saab hoogu juurde selle aasta lõpus, mil paraneb tarbijate kindlustunne ja inflatsiooni summutav mõju sissetulekutele väheneb.
Inflatsioon püsib siiski endiselt kõrge. Sel aastal on oodata 9,5 protsendi suurust inflatsiooni, mis järgmisel aastal taandub viiele protsendile.
Tarbijate enesekindlust peaks suurendama pensionite kasv aprillis ning selle aasta eelarvesse planeeritud peretoetused.
Ekspordi kasv tuleb sel aastal positiivne, kuid järgmisel aastal olulist edenemist ei tule.
Tööjõuturg püsib konkurentsitihe ning kõige enam napib endiselt oskustöölisi. Majanduse jahtumine võib 2008. aastal siiski kaasa tuua töötusnumbrite suurenemise. Ülevaate järgi ületab palkade kasv tootlikkuse kasvu tuntavalt nii sel kui ka järgmisel aastal.
Majanduskasvu taastumine sõltub ülevaate järgi eelkõige sellest, kuidas majandus suudab hakkama saada hinnasurvetega, nii nagu ka sellest, kuidas ettevõtted suudavad ümber orienteeruda tugevat nõudlust omavate toodete pakkumisele.
Ülevaade märgib muuhulgas ära kevadel aset leidnud mõningate ettevõtete ja sihtasutuste ümber klassifitseeimise valitsussektori alla käivateks, mis mõjutas valitsussektori eelarve tasakaalu negatiivselt 0,4 protsendipunkti võrra sisemajanduse kogutoodangust.
Märgitakse ära ka aasta esimesel poolel ilmnenud loid maksutulude laekumine. Kavandatavast säästueelarvest juttu pole. Sellest hoolimata leiab Komisjon, et "kui 2008. aasta valitsussektori eelarve säilitab väikese ülejäägi, siis 2009. aasta eelarve võib olla puudujäägis", seda kombineerituna maksuraha vähenevast laekumisest, sotsiaalsete kulutuste suurenemisest ning ettevõtete tulumaksusüsteemi muutmisest.
