Euroopa Komisjon: Eesti majanduskasv pidurdub

 (14)
Euroopa Liidu lipp.
Euroopa Liidu lipp. Foto: Scanpix/ YVES HERMAN, REUTERS

Energeetikasektori ümberstruktureerimine ning nõrk välisnõudlus aeglustavad Eesti majanduskasvu. 2020. aastal peaks SKP kasv aeglustuma 2,1%-ni, et seejärel 2021. aastal 2,4%-le kerkida, kusjuures mõlemad näitajad on allpool Eesti majanduse hinnangulist potentsiaalset kasvumäära, selgub Euroopa Komisjoni sügisesest majandusprognoosist.

Komisjon märgib, et Eestis olid 2019. aasta esimeses pooles majanduskasvu peamiseks mootoriks erainvesteeringud, mille maht kasvas enam kui 20%. Väikese välisnõudluse ja energeetikasektori ümberkorraldamise tõttu peaks 2019. aasta kasv siiski aeglustuma 3,2%-ni. Eesti põlevkivi- ja energeetikasektorit on mõjutanud CO2 heitkogustega kauplemise kvootide hinnatõus.

Komisjon märgib, et 2019. aastal peaks Eestis valitsemissektori eelarvepuudujäägiks jääma 0,2% SKP-st. Majandustsüklist tulenevalt on maksutulud head, kuid samal ajal kasvavad kiiresti eelarvekulud, eriti sotsiaalkulud (pensionid, vanemahüvitised), mis on kaudselt seotud üldise palgakasvuga.

2020. aasta riigieelarve eelnõuga on ette nähtud mõningane kulude kärbe. Kuna see langeb ajaliselt kokku majanduse ja tulude kasvu aeglustumisega, siis jääb eelarve 2020. aastal Eestis 0,2%-ga nominaalsesse puudujääki.

Prognooside kohaselt jääb majanduskasv nii 2020. kui ka 2021. aastal Eestis alla oma potentsiaali, seetõttu peaks struktuurne eelarvepositsioon paranema: 2019. aasta 1,5% suurune puudujääk peaks 2020. aastal kahanema 1%-ni ja 2020. aastal 0,5%-ni SKP-st. Valitsemissektori võlg püsib jätkuvalt väike: 2021. aastal ligikaudu 8% SKP-st.