Euroopa ühisraha kasutava19 riigi ehk euroala majandus võib komisjoni kevadise majandusprognoosi kohaselt kahaneda 7,7%.

„Euroopat on tabanud kõige rängem majandusšokk pärast eelmise sajandi alguse suurt majanduslangust," tõdes majandusvolinik, varem ka Itaalia peaministri ametit pidanud Gentiloni.

Prognoosi kohaselt kasvab euroala majandus tuleval aastal 6,2%. Euroopa Liidu kõikide 27 liikmesriigi majandus kahaneb 2020. aastal 7,5% ja kasvab 2021. aastal 6%. Võrreldes eelmise, komisjoni mullusügisese majandusprognoosiga, on ELi ja euroala kasvuprognoose allapoole korrigeeritud umbes üheksa protsendi võrra.

Euroliidu majandust tabanud löök on komisjoni teate kohaselt sümmeetriline, kuna pandeemia on levinud kõigisse liikmesriikidesse, kuid väga erinevaks prognoositakse nii 2020. aasta SKP langust (4,2%st Poolas 9,7%ni Kreekas) kui ka taastumist 2021. aastal. Majanduse elavnemine liikmesriikides sõltub mitte ainult sellest, kuidas pandeemia konkreetses riigis kulgeb, vaid ka selle majanduse struktuurist ja suutlikkusest reageerida sellele stabiliseerivate poliitikameetmetega. Liikmesriikide majanduskeskkondade omavahelise seotuse tõttu mõjutab ühe liikmesriigi taastumise dünaamika seda, kui jõuline on taastumine teistes liikmesriikides.

Eestis mõjutab kriisi kõiki valdkondi

Komisjon märgib, et Eestis oli kriisi puhkedes tasakaalus majandus, tugev finantssektor ja kõrge tööhõive. Koroonapandeemiast tingitud sügav majanduslangus mõjutab sel aastal eelduste kohaselt kõiki sektoreid ja suurendab järsult tööpuudust. Euroopa Komisjon prognoosib Eestile sel aastal 6,9%-list majanduslangust. Koroonapuhang on olnud Eestis leebem kui paljudes teistes riikides, mis on võimaldanud seada majandusele vähem piiranguid ning tootmis- ja ehitussektor on saanud oma tegevust jätkata.

2021. aastal on oodata majanduse jõulist taastumist, kuid prognooside kohaselt jääb majandusaktiivsus madalamaks kui enne kriisi 2019. aastal. Euroopa Komisjoni prognoos lähtub eeldusest, et kindlustunne hakkab selle aasta teisest poolest taas järk-järgult suurenema. 2021. aastaks prognoositakse Eestile 5,9%-list majanduskasvu eeldusel, et majandustegevus taastub kõikides sektorites. Eesti majanduse taastumine sõltub paljuski sellest, kui kiiresti taastub majandus Euroopa Liidus tervikuna.

Tööturg peaks kohanema veidi sujuvamalt kui 2008. aasta finantskriisi ajal. Seda toetab eelkõige ajutise palgatoetuse meetme rakendamine. Siiski kasvab tööpuudus lühiajaliselt märgatavalt, küündides sellel aastal 9,2%-ni. 2021. aastal peaks tööpuudus taas vähenema 6,5%-ni, samas tempos majanduse eeldatava taastumisega.

Eesti on majandust toetanud märkimisväärse eelarvestiimulite paketiga (rohkem kui 4% SKPst), mis suurendab valitsemissektori eelarve puudujääki sel aastal 8,3%-ni SKPst ning struktuurne eelarvepuudujääk suureneb 5,8%-ni SKPst. Prognooside kohaselt kasvab 2021. aastal riigivõlg 22,6%-ni SKPst, mis jääb aga endiselt madalaimaks võlatasemeks ELis.

Töötus kasvab

Prognooside kohaselt tõuseb töötuse tase euroalal 2019. aasta 7,5%-lt 2020. aastal 9,5%-le; 2021. aastal väheneb see taas ja jõuab 8,5%-le. ELi kohta prognoositakse, et töötuse tase tõuseb 2019. aasta 6,7%-lt 2020. aastal 9%-le ja langeb 2021. aastal 8 %-le.

On liikmesriike, kus töötus suureneb rohkem kui mujal. Eriti kriitilises olukorras on riigid, kus lühiajaliste lepingute alusel töötavate isikute osakaal on suur ja kus suur osa tööjõust on seotud turismiga. Samuti võib praegu tööturule sisenevatel noortel olla raskusi oma esimese töökoha leidmisel.

Inflatsioonimäära järsk langus

Nõudluse vähenemise ja naftahindade taseme järsu languse tulemusena peaksid tarbijahinnad sel aastal märkimisväärselt langema, mis peaks raskusteta tasa tegema pandeemia põhjustatud tarnekatkestusest tingitud üksikud hinnatõusud.

Euroala inflatsioon, mida mõõdetakse ühtlustatud tarbijahinnaindeksiga, on praeguste prognooside kohaselt 2020. aastal 0,2% ja 2021. aastal 1,1%. ELi inflatsioonimääraks prognoositakse 2020. aastaks 0,6% ja 2021. aastaks 1,3%.

Otsustavad poliitikameetmed tingivad riikide eelarvepuudujäägi ja võla suurenemise

Liikmesriigid on võtnud otsustavaid eelarvemeetmeid, et piirata pandeemiast tingitud majanduskahju. Automaatsed tasakaalustusmehhanismid - nagu sotsiaalkindlusmaksed - koos kaalutlusõiguse alusel võetud meetmetega tingivad kulutuste suurenemise. Seetõttu eeldatakse, et euroala ja ELi valitsemissektori summaarne eelarvepuudujääk, mis oli 2019. aastal pelgalt 0,6% SKPst, hüppab 2020. aastal 8,5%-le, kahanedes siis 2021. aastal taas umbes 3½%-le.

Eelduste kohaselt suureneb ka valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis on 2014. aastast vähenenud. Euroala kohta prognoositakse, et see kasvab 2019. aasta 86%-lt 2020. aastal 102,75%-le ja langeb 2021. aastal 98,75%-le. Kogu ELi puudutava prognoosi kohaselt kasvab see 2019. aasta 79,4%-lt sel aastal 95%-le ja langeb järgmisel aastal 92%-le.

Erakordselt suur ebakindlus ja ennekõike valitsevad langusriskid

Kevadprognoosi varjutab tavalisest suurem ebakindlus. See põhineb teatavatel eeldustel koroonaviiruse pandeemia ja selle tõkestamiseks võetud meetmete kohta. Prognoosi aluseks olevas stsenaariumis eeldatakse, et liikumispiiranguid hakatakse alates maist järk-järgult kaotama.

Lisaks sellele ümbritsevad käesolevat prognoosi erakordselt suured ja ennekõike negatiivse suundumusega riskid.

Kui pandeemia kulgeb praegu eeldatust raskemini ja kestab kauem, tingib see oluliselt suurema SKP languse, kui on ette nähtud selle prognoosi alusstsenaariumis. Kui ELi tasandil puudub taastumiseks õigeaegne ja jõuline ühisstrateegia, on oht, et kriisiga kaasnevad tõsised konkurentsimoonutused ühtsel turul ning erisuste püsimajäämine liikmesriikide majanduses, rahanduses ja ühiskonnas. Samuti on oht, et pandeemia põhjustab drastilisemad ja alalised muutused selles, kuidas nähakse üleilmseid väärtusahelaid ja rahvusvahelist koostööd, mis oleks Euroopa väga avatud ja lõimitud majanduse seisukohast problemaatiline. Samuti võib pandeemia jätta püsiva jälje pankrottide näol ja kahjustada pikaks ajaks tööturgu.

Majanduskasvu võib kammitseda ka ELi ja Ühendkuningriigi vaheliste tollimaksude kehtestamine üleminekuperioodi lõpul, ehkki see mõjutaks ELi vähemal määral kui Ühendkuningriiki.