Euroopa Komisjon laiendab Estonian Airile antava riigiabi uurimist

Euroopa Komisjon on otsustanud laiendada selle aasta veebruaris alustatud põhjalikku uurimist Estonian Airile antava riigiabi suhtes, võttes nüüd vaatluse alla ka Eesti 28. veebruaril tehtud otsuse suurendada varem antud päästmislaenu 28,7 miljoni euro võrra.

Komisjon uurib nüüd, kas riigi toetus on kooskõlas Euroopa Liidu riigiabieeskirjadega. Uurimise laiendamise käigus saavad huvitatud kolmandad isikud esitada täiendava abimeetme suhtes kommentaare, kuid need ei mõjuta uurimise tulemusi, teatas Euroopa Komisjon.

2009. aastast alates on Estonian Air saanud riigiabi mitmel korral, sh kolm kapitalisüsti kokku 57 miljoni eest. 2012. aastal teatas Eesti kavatsusest anda Estonian Airile 8,3 miljoni euro ulatuses päästmislaenu. Seejärel alustas komisjon põhjalikku uurimist, kuna oli kahtlusi, kas see abi on kooskõlas ELi eeskirjadega riigiabi andmiseks lennuettevõtetele ja suunistega raskustesse sattunud ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks.

Eeskirjade kohaselt tohib ettevõttele päästmisabi anda ainult üks kord kümne aasta jooksul, et vältida kiratsevate ettevõtete kunstlikku elushoidmist maksumaksja raha eest (nn esimese ja viimase korra põhimõte). Teatud tingimustel lubavad riigiabisuunised anda päästmisabi ka kiireloomuliste struktuurimeetmete jaoks, mille abil tagada ettevõtte püsimajäämine.

28. veebruaril otsustas Eesti suurendada päästmislaenu 28,7 miljoni euro võrra, millest 16,6 miljonit on juba Estonian Airile välja makstud. Eesti seisukoht on, et algne 8,3 miljoni euro suurune laen oli mõeldud Estonian Airi käigushoidmiseks 31. märtsini, ning pärast seda perioodi on ettevõttel elus püsimiseks vaja lisavahendeid.

Eesti ametiasutused väidavad, et enamikku täiendava laenu summast, st 23,8 miljonit eurot 28,7 miljonist on vaja kiireloomuliste struktuurimeetmete rahastamiseks, et Estonian Air saaks kavandatava ümberkorraldamise täielikult teoks teha, vähendada ettevõtte suurust ning viivitamata minimeerida kahjusid.

Komisjon uurib nüüd, kas päästmislaenu suurendamine 28,7 miljoni euro võrra vastab riigiabisuuniste nõuetele. Eelkõige huvitab komisjoni, kas see on kooskõlas nn esimese ja viimase korra põhimõttega ning kas täiendavat rahastamist vajava tegevuse puhul on ikka tegemist kiireloomuliste struktuurimeetmetega.