Euroopa Komisjon on Eesti majandusarengu osas meist endist optimistlikum

 (7)
Euroopa Komisjoni peakontor Brüsselis.
Euroopa Komisjoni peakontor Brüsselis.Foto: Scanpix, EPA

Euroopa Komisjon hindab Eesti selle aasta sisemajanduse kogutoodangu languseks 4,6%, mida on vähem, kui Eesti enda prognoostav 5,5% langus.

Komisjoni hinnangul pöördub tänavune langus tuleval aastal 3,4% kasvuks.
Eesti ise ootab eelarvekavas kiiremat taastumist ning tulevaks aastaks 4,5% majanduskasvu.

Riigieelarve puudujäägiks prognoosib komisjon 5,9% SKPst sel ja järgmisel aastal. Eesti hinnangul on puudujääk suurem, vastavalt 6,7% ja 6,6. Valitsussektori võlg suureneb järgmisel aastal komisjoni hinnangul 22,5%-ni SKPst, Eesti hinnangul 23,6%ni.

"Märkimist väärib tõsiasi, et võrreldes euroala keskmisega suureneb Eesti eelarvepuudujääk kiiremini, jääb samale tasemele ka 2021. aastal ja hakkab alles 2022. aastal aeglaselt vähenema, toob Euroopa Komisjon välja. Komisjoni prognoos ei võta veel arvesse taastefondi võimalikku positiivset mõju majandusele ja eelarvepuudujäägile.

Eesti eelarvekava puhul hindas komisjon möödunud kevade lisaeelarve meetmeid, samuti 2021. aastaks planeeritud ajutisi (lisarahastus investeeringuprojektidele) ja püsivamaid meetmeid (pensionitõus, teadusrahastuse ja riigikaitsekulutuste suurendamine).

Komisjoni hinnangul on Eesti meetmed üldiselt majandust toetavad ja enamasti ajutised ning vastavad seega Eestile juulis antud riigipõhistele soovitustele. Siiski soovitab komisjon meetmete rakendamist ja tõhusust regulaarselt hinnata ja neid olukorrale vastavalt kohandada.