Euroopa Komisjon tahab maksuküsimuste otsustamisel riikide vetoõiguse ära võtta

Euroopa Komisjon algatas täna arutelu otsustusprotsessi reformimise üle ELi maksupoliitika valdkondades, milles praegu on kokkuleppele jõudmiseks vaja liikmesriikide ühehäälset otsust.

Seda ühehäälsust ei ole väga oluliste maksualgatuste puhul sageli võimalik saavutada, mis võib põhjustada kulukaid viivitusi ja mille tulemusena võidakse vastu võtta poliitikameetmed, mis ei ole optimaalsed, teatas Komisjon.

„Meie üha enam globaliseerunud majandused vajavad tänapäevaseid ja ambitsioonikaid maksusüsteeme. Ma pooldan endiselt kindlalt üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele ja Euroopa Parlamendi suuremat rolli maksustamise ühise tuleviku kujundamisel Euroopa Liidus," lausus Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kes tegi oma hiljutistes kõnedes liidu olukorra kohta üleskutse võtta maksustamise valdkonnas kasutusele kvalifitseeritud häälteenamust nõudev hääletuskord.

Ühehäälsuse nõude tõttu on mõned olulised ettepanekud, mis käsitlevad majanduskasvu, konkurentsivõimet ja õiglast maksustamist ühtsel turul, olnud aastaid blokeeritud. Samal ajal on demokraatlikult valitud Euroopa Parlamendil siiani otsustusprotsessis vaid nõuandev roll.

Komisjoni täna avaldatud teatises on soovituslik tegevuskava etapiviisiliseks ja sihipäraseks üleminekuks kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele teatavates ELi ühise maksupoliitika valdkondades. Seda hääletuskorda rakendatakse juba enamikus teistes ELi poliitikavaldkondades, märkis Komisjon.

Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamine aitaks liikmesriikidel saavutada maksustamisküsimustes kiiremini tulemuslikumaid ja demokraatlikumaid kompromisse, mis võimaldaks ära kasutada selle valdkonna kogu potentsiaali. Lisaks saaks seadusandliku tavamenetluse kohaselt anda maksuotsustesse oma panuse ka Euroopa Parlament, mille läbi oleksid kodanike seisukohad paremini esindatud ja poliitiline vastutus suurem.

Komisjon ei tee ettepanekut muuta ELi pädevusi maksustamise valdkonnas või liikmesriikide õigust kehtestada omal äranägemisel üksikisiku või äriühingu tulumaksu määra. „Eesmärk on hoopis võimaldada liikmesriikidel teostada tõhusamalt nende juba ühendatud suveräänsust, nii et ühiseid probleeme saaks lahendada kiiremini," märgib Komisjon.

Täna avaldatud teatises palub komisjon, et ELi juhid, Euroopa Parlament ja teised sidusrühmad hindaksid võimalust võtta järk-järgult kasutusele kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine. See peaks toimuma neljas etapis :

• 1. etapis lepiksid liikmesriigid kokku kasutada kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist siis, kui tegemist on meetmetega, mille eesmärk on parandada liikmesriikidevahelist koostööd ja vastastikust abi võitluses maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu ning ELi ettevõtjate jaoks mõeldud haldusalgatuste valdkonnas, nt ühtlustatud aruandluskohustused. Need meetmed leiavad tavaliselt poolehoidu kõigi liikmesriikide seas, kuid neid kiputakse blokeerima arutatavate küsimustega mitteseotud põhjustel.
• Samas vaimus kehtestataks 2. etapis kvalifitseeritud häälteenamus kui kasulik vahend selliste meetmete kehtestamiseks, mille puhul maksustamine toetab muid poliitikaeesmärke, nt kliimamuutuste vastane võitlus, keskkonnakaitse või rahvatervise parandamine.

• Kvalifitseeritud häälteenamust nõudva hääletuskorra rakendamine 3. etapis aitaks ajakohastada juba ühtlustatud ELi õigusnorme, näiteks seoses käibemaksu ja aktsiisiga. Kiirem otsustusprotsess neis valdkondades võimaldaks liikmesriikidel pidada sammu tehnoloogia arengu ja turumuutustega, tuues seeläbi kasu nii ELi riikidele kui ka ettevõtjatele mõlemale.
• 4. etapp kujutaks endast üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele olulisemates maksuküsimustes, nagu äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas ja uus digitaalmajanduse maksustamise süsteem, mille järele on pakiline vajadus, et tagada ELis õiglane ja konkurentsivõimeline maksustamine. Eelkõige on edasiminek äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ettepanekuga ühehäälsuse nõude tõttu väga aeglane.

Täna avaldatud teatises on tehtud ettepanek, et liikmesriigid lepiksid kiiresti kokku 1. ja 2. etapi rakendamises ning kaaluksid 3. ja 4. etapi väljaarendamist 2025. aasta lõpuks.