Euroopa Komisjoni asepresident: me maksame energia eest liiga palju

Euroopa Komisjoni asepresident, energiavolinik Maroš Šefčovič rääkis Ärilehele, et turg on killustunud, riigid sõltuvad liialt kokku­lepetest Gazpromiga, ettevõtted ja tarbijad on rahulolematud ning energia­julgeoleku suurendamiseks tuleb teha kannapööre. Aga ta kardab, et ühtse visiooni juurutamine võtab liikmesriikides liiga kaua aega.

Millised on energialiidu prioriteedid? Kas ka Eesti puhul saab midagi esile tuua?

Energialiidu eesmärk on tuua Euroopa Liidu tarbijateni odavam, säästlikum ja turvalisem energia. Projekt on väga ambitsioonikas. Kui ülemkogul antakse energialiidule heakskiit, on meil plaani rakendamiseks „roheline tuli” ja väga tugev mandaat, et ka liikmesriigid seda toetavad. (Mõni tund pärast intervjuud kinnitasid komisjoni president Jean-Claude Juncker ja ülemkogu president Donald Tusk toetust energia­liidule – toim.)

Eesti puhul ja gaasist rääkides on komisjoni prioriteet Baltic­connectori ehitamine, sest see suurendab regiooni varustuskindlust. Euroopa ühendamise rahastu (CEF) on kiitnud heaks ka 5,4 miljoni euro suuruse toetuse uuringute jätkamiseks. Elektri puhul kahanes Eesti sõltuvus Venemaast juba Estlink2 valmimisega. Aga Eesti ja Läti vahelised ühenduste pudelikaelad takistavad ühtse Balti turu teket.