Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi sõnul ei tähenda PPP seda, et Eesti saaks eelarve tasakaalureeglist mööda hiilida

 (30)
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit KasemetsFoto: Madis Veltman

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse Keit Kasemets selgitab sotsiaalmeedias tehtud postituses taristuobjektide PPP rahastuse mõjust EL-i eelarvereeglitele, sealhulgas riskidest, mis võivad sellega kaasneda.

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) käis nädal aega tagasi välja, et PPP (public private partnership - avaliku ja erasektori koostöö) oleks Eestis heaks võimaluseks neljarajaliste maanteede välja ehitamiseks, kuna võimaldab ka ELi eelarvereeglitest nö mööda hiilida.

Samas ütleb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets täna sotsiaalmeedias tehtud postituses, et PPP iseenesest ei tähenda seda, et suured kulutused saaks automaatselt eelarve tasakaalureegli alt välja arvata.

Tema selgituste kohaselt otsustab Eurostat iga projekti puhul eraldi, kas see on valitsuse bilansis (on-the government balance) või erapartneri bilansis (off-the-balance). "Hinnang antakse projekti ülesehituse ja selle alusel, kes kannab riskid," põhjendab Kasemets. Seejuures hindab Eurostat kolme liiki riske: ehitusriskid, kasutamisriskid ja nõudluse riskid.

Kui projekt on valitsuse bilansis (on-balance), siis valitsus kannab enamuse riske. "Eelarve mõttes on see sama nagu valitsus ise ehitaks tee – kogu investeeringukulu läheb eelarvekuluna üles ja suurendab defitsiiti," ütleb Kasemets. Näiteks kui tee-ehitus kestab 5 aastat, siis kogu investeeringukulu jaguneb eelarves 5 aasta peale.

Seotud lood:

Kui projekt jääb erapartneri bilanssi (off-balance), siis erapartner kannab riskid ning riigieelarves kajastuvad ainult iga-aastased kasutusmaksed, mis defitsiidi näitajatele suurt mõju ei avalda.

Kasemetsa sõnul oli PPP väga popp 15 aastat tagasi, kus erapartneri bilanssi saavutada oli lihtne. "Tänaseks on PPP reegleid oluliselt täiendatud ja tegemist on kõige reguleerituma valdkonnaga üldse rahvamajanduse arvepidamises. Seda ennekõike seepärast, et riigid kippusid tegelikke valitsuse kulusid eelarvetasakaalu alt välja viima," märkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht.