Euroopa Komisjoni soovitused Eestile: leevendage tööjõu oskuste puudujääki ja edendage innovatsiooni
Eestil soovitab komisjon otsida lahendusi tööjõu oskuste nappuse leevendamiseks tööturul ning edendada innovatsiooni.
Selleks tuleks tõhustada haridus- ja koolitussüsteemi ning viia see paremini vastavusse tööturu vajadustega. Samuti tuleks tugevdada sotsiaalkaitsesüsteemi ning muuta sotsiaalteenused inimestele kättesaadavamaks. Seejuures on oluline sotsiaalteenuste parem integreerimine tervishoiuteenustega ning inimestele taskukohasemaks muutmine. Ka sooline palgalõhe on Eestis endiselt suur ning selle vähendamiseks soovitatakse muude meetmete hulgas suurendada palkade läbipaistvust.
Investeeringute osas soovitab komisjon keskenduda säästvatele transpordi- ja energialahendustele, mis arvestavad piirkondlike erisustega ning hõlmavad muu hulgas ühenduste rajamist, teadusuuringute ja innovatsiooni edendamist ning ressursi- ja energiatõhususe suurendamist.
Eestil on risk stabiilsuse- ja kasvupaktis kokku lepitud eelarvereeglitest märkimisväärselt kõrvale kalduda. Reeglite täielikuks järgimiseks tuleks Eestil tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2020. aastal 4,1 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,6 % SKPst.
Hiljutiste rahapesujuhtumite valguses on Eesti tugevdanud rahapesu tõkestamise raamistikku, kuid tuleks tagada rahapesuvastase raamistiku tulemuslik rakendamine ja järelevalve.
Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakond kommenteeris, et Euroopa Komisjoni soovituste puhul on tegemist ettepanekuga riigipõhisteks soovitusteks, neid arutavad juunikuu jooksul Euroopa Liidu riigid ja Euroopa Komisjon omavahel eri komiteedes. Soovituste lõplikku kinnitamist arutatakse 9. juulil Euroopa Liidu Nõukogus liikmesriikide rahandusministrite kohtumisel (Ecofin).
"Oluline on välja tuua, et antud soovitus on tehtud poliitikamuutusteta stsenaariumi ehk komisjoni kevadprognoosi põhjal, mis valmis 7. mail, ning see ei arvesta riigieelarve strateegia otsustega, mis võeti vastu mai lõpus. Valitsus tegi riigi eelarvestrateegias otsuseid sihiga parandada järgnevate aastate eelarvepositsiooni ning viia eelarve-eesmärgid kooskõlla riigieelarve alusseadusega," märgib rahandusministeerium.
"Sealhulgas on kõik ministeeriumid saanud ülesande otsida ja analüüsida võimalusi vähendada aastatel 2020–2023 oma seniseid plaane tööjõu- ja majandamiskuludes, tegevus- ja projektitoetustes, muudes tegevuskuludes või investeeringutes ja investeeringutoetustes. Kokkuhoiu täpne jaotus ministeeriumide valitsemisalade vahel selgub sügisel riigieelarvearutelude käigus.
Järgmine hinnang plaanidele antakse sügisel, kui Euroopa Komisjon hindab, kas euroala riikide järgmise aasta eelarve eelnõud on vastavuses stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega, ehk kas kevadsuvel antavaid soovitusi on järgmise aasta eelarvete koostamisel arvestatud," märgib ministeerium.
