Euroopa Komisjoni värske prognoos: Eesti majanduskasv raugeb

 (102)
Eesti lipp.
Eesti lipp. Foto: Jaanus Lensment

Kui eelmisel aastal kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang 3,8%, siis sel aastal raugeb kasv 2,2 protsendini, prognoosib Euroopa Komisjon värskes talvises majandusprognoosis.

Eesti sisemajanduse kogutoodang suurenes 2019. aastal prognoosi kohaselt 3,8%-ni, seda nii ettevõtete ja kodumajapidamiste investeeringute kui ka esimese kolme kvartali tugeva ekspordi toel. Kuigi Eesti majandus suutis nõrgenenud väliskeskkonnale suurema osa aastast vastu seista, hakkas välisnõudlus ekspordikasvu kahanedes aasta viimastel kuudel siiski vähenema. Samal ajal on teenustesektor tänu tugevale sisenõudlusele ja sissetulekute kasvule jätkuvalt tugev, märgib komisjon.

2020. aastaks prognoositakse Eesti SKP kasvu raugemist 2,2%-ni. Kasvu veab peamiselt sisenõudlus. Hea seis tööturul peaks tarbijate kindlustunnet hoidma ka käesoleval aastal. Samas tööstustootmine ja eksport arvatavasti vähenevad, kuna ettevõtlussektori väljavaated tõenäoliselt veidi halvenevad. Eelmisel aastal haripunkti jõudnud investeeringute kasv peaks prognoosi kohaselt märkimisväärselt pidurduma. 2021. aastaks prognoositakse SKP kasvu mõõdukat taastumist 2,4%-ni.

Seotud lood:

Kui 2018. aastal oli Eesti inflatsioon 3,4%, siis 2019. aastal kahanes see peamiselt energiahindade languse tõttu 2,8%-le. 2020. ja 2021. aastaks prognoositakse inflatsiooni püsimist veidi üle 2%. Suhteliselt tugev palgakasv tingib teenuste hinna tõusu, tarbimismaksud peaksid aga inflatsioonile varasemaga võrreldes väiksemat mõju avaldama. Energiahinnad peaksid jääma stabiilseks.

Euroopale üldiselt prognoositakse värskes raportis mõõduka kasvu jätkumist. Euroalal on olnud seni pikim majanduskasvu periood alates euro kasutuselevõtust 1999. aastal.
Prognoosist nähtub, et euroala sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvab 2020. ja 2021. aastal stabiilselt 1,2%. ELis tervikuna peaks majanduskasv 2020. ja 2021. aastal pisut vähenema ning püsima 1,4% juures, mis on väiksem näitaja kui 2019. aasta sügiseses majandusprognoosis märgitud 1,5%.

Väliskeskkond on endiselt keeruline, aga Euroopa majandusel peaks aitama mõõdukat kasvu säilitada jätkuv töökohtade loomine, kiire palgakasv ja toetav poliitikameetmete kombinatsioon. Oma panuse annavad endiselt eratarbimine ja eeskätt ehitussektorisse tehtavad investeeringud. Paljudes liikmesriikides on oodata avaliku sektori investeeringute märkimisväärset kasvu, eriti transpordi ja digitaristu valdkonnas. Pidades silmas, et on esialgseid märke tootmissektori stabiliseerumisest ja sellest, et maailma kaubandusvood võivad hakata madalseisust tasapisi välja tulema, peaks Euroopa majandusel olema võimalik oma kasvu jätkata. Kasvu kiirendamiseks neist teguritest aga ei piisa.

Riskid on endiselt õhus
Komisjon märgib, et mõned langusriskid on kadunud, mõned uued see-eest juurde tulnud. Kokkuvõttes on aga endiselt valdavad langusriskid.

USA ja Hiina kaubandusleppe esimese faasi allkirjastamine on aidanud langusriske mõningal määral vähendada, aga USA kaubanduspoliitikat ümbritsev suur ebakindlus ei lase ärisektori olustikul endiselt põhjalikumalt taastuda. Ladina-Ameerikas võivad majanduse elavdamist pärssida piirkonnas valitsevad sotsiaalsed rahutused. Lähis-Idas on teravnenud geopoliitilised pinged konfliktiohtu suurendanud.

Ehkki ELi ja Ühendkuningriigi kaubandussuhted on nüüd üleminekuperioodiks paigas, tekitab Ühendkuningriigiga arendatav uus partnerlus endiselt märkimisväärset ebakindlust. Uut langusriski kujutab endast ka koroonaviirus 2019-nCoV, mis mõjutab rahvatervist, majandustegevust ja kaubandust eelkõige Hiinas. Lähtestsenaariumi kohaselt tipneb haiguspuhang esimeses kvartalis ning haigus levib mujale maailma vaid võrdlemisi piiratud määral. Ent mida kauem see kestab, seda suurem on tõenäosus, et see hakkab mõjutama majanduskliimat ja üleilmseid rahastamistingimusi. Kliimamuutustega seotud riske, mis on peamiselt pikaajalised, ei saa lühiajaliselt välistada.

Positiivse külje pealt võib märkida, et Euroopa majandus võib kasu lõigata liikmesriikide majanduskasvu soosivamast eelarvepoliitikast ning mõne euroala liikmesriigi soodsamate rahastamistingimuste positiivsest üle kanduvast mõjust.