Euroopa Komisjoni vastuse viibimine võttis firmaautode maksustamise eelnõul hoo maha

 (15)
Riigikogu liikmete maasturid ja nelikveolised autod
Riigikogu liikmete maasturid ja nelikveolised autodFoto: Tiit Blaat

Ettevõtjad ja seadusekirjutajad firmaautode käibemaksustamise muutmise osas üksmeelele ei jõua, kuna eelnõusse kirjutatud teooria ei lähe reaalse eluga kuidagi kokku, lisaks on kogu eelnõu idee ettevõtjate hinnangul ebaõiglane ega too loodetud tulemust. Millise kuju eelnõu lõpuks võtab, ei oska keegi öelda, kuid kindel on see, et Euroopa Komisjoni vastus, kas sellest eelnõust üldse kunagi seadus saab, ei tule enne 1. augusti.

Eile toimus riigikogu rahanduskomisjoni töörühma koosolek, kuhu olid kutsutud ettevõtjate katuseorganisatsioonide ja rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti esindajad.

„Kohtumise võiks kokku võtta nii: palju põhimõttelisi ja praktilisi küsimusi – millele antud vastused süvendasid veelgi arusaama, et ettevõtjate ja ametnike vahel laiutab suur ideoloogiline lõhe,“ võttis Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts eile pärastlõunal toimunud kohtumise kokku. Sama mulje jäi kaks tundi väldanud arutelust ka artikli autorile.

Nagu Palts viitas, siis ettevõtjate arvates tuleks süsteemi muutmisega alustada sellest, et kehtiv süsteem tööle panna ja tegeleda nende ettevõtjatega, kes tänast olukorda tõesti kuritarvitavad, küsides riigilt tagasi ka sellise auto käibemaksu, millele ei ole tema ettevõtlusega midagi pistmist. Ametnikud näevad tänase süsteemi õiglasemaks muutmise viisi aga selles, et kõigilt ühe palju raha ära võtta.

Seotud lood:

Rahanduskomisjoni töögrupi koosolek algas rahandusministeeriumi sõnumiga, et pikisilmi Euroopa Komisjonilt oodatavat otsust maksuerisuse kehtestamiseks, mis on firmaautode käibemaksustamise muutmise eelduseks, enne 1. augusti ei tule.

See teade tekitas osades laua ümber viibijates aga küsimus, kas üldse on mõtet eelnõuga tegeleda, kuni pole teada, kas Eesti taolise seadusemuudatuse tegemiseks loa saab.
„Kaubanduskoda on seisukohal, et enne Euroopa Komisjonilt erandi loa saamist ei ole põhjust eelnõuga edasi minna, sest keegi ei tea, kas luba ikka tuleb või millistel tingimustel,“ kommenteeris Palts. Talle sekundeeris Maksumaksjate liidu juhatuse esimees Jüri Allikalt.
Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika peaspetsialist Sirje Pulk ütles, et rahandusministeeriumis ollakse loa saamises siiski 99,9 protsenti kindel. Selle info valguses on aga 100 protsenti kindel, et 1. juulist, nagu rahandusministeerium plaanis, seadusemuudatus kehtima ei hakka.

Töörühma kohtumise päevakavas oli kaks punkti – arutada läbi Maksumaksjate Liidu poolt rahandusministeeriumile saadetud küsimused ja ministeeriumi vastused seadusemuudatuse nii sisu kui ka juriidiliste nüansside kohta ning teiseks AMTELi tellitud ja advokaadibüroo Sorainen koostatud õiguslik hinnang eelnõule ja seletuskirjale.

Kuigi osade rahaministeeriumi vastustega jäid maksumaksjad rahule, siis oli palju neid, mille Allikalt pihuks ja põrmuks tegi. Mitme sellise küsimuse puhul nentis rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev, et maksumaksjate liidu kriitika on õigustatud ja põrgatas teema rahandusministeeriumile tagasi – vaadake üle.

„Rahandusministeerium läheneb asjale puhtteoreetiliselt, aga seda kõike ei saa niimoodi praktikasse üle kanda,“ osutas EVEA president Kersti Kracht kivile, mille all vähid peidus on.
Eriti keerukaks teeb Paltsi sõnul kogu kavandatava süsteemi näiteks see, et lisaks autodele soovitakse muuta maksustamise põhimõtteid ka kõikvõimalike kaupade ja teenuste osas, mis võivad olla autoga seotud – parkimine, kütused, varuosad jne.
„Meie ettepanek oli, et erinevaid kuluartikleid tuleb igal juhul käsitleda eraldi ning teenused ja kaubad eelnõust välja jätta, sest vastupidine muudaks süsteemi kordades keerukamaks,“ selgitas Palts.
Rahandusministeerium sellist lahendust aga võimalikuks ei pea.

Teine teema, mis võttis suure osa kohtumise ajast, keerles firmaautode kasutamise omatarbe osakaalu ümber. Seadusekirjutajate nägemuses kasutatakse firmaautosid omatarbeks keskmiselt 50 protsenti ja lähtuvalt sellest on paika pandud ka sisendkäibemaksu maha arvamise piirang. Sellist omatarbemäära ei pidanud aga realistlikuks mitte ükski ettevõtjate esindaja. EVEA ja AMTEL tegid oma liikmete hulgas küsitluse, mille tulemused räägivad teist keelt kui eelnõusse kirjutatud number, mille tarbeks aga ühtegi uuringut tehtud pole. AMTELi liikmed said omatarbe protsendiks kuni 18 ja EVEA liikmed kuni 30 protsenti.

„50 protsenti omakasutust on absurd! Üks väikeettevõtja magab ööpäevas 6-8 tundi, tööd teeb ta tavaliselt 10 tundi. Kas rahandusministeerium tõesti arvab, et ülejäänud osa ööpäevast kihutab see ettevõtja firmaautoga mööda maailma ringi?“ osutas Kracht loogikaaugule.

Raamatupidajate Kogu juhtis tähelepanu sellele, et kui kõik need punktid peaksid seadusesse sisse jääma, teeb see elu võrreldes praegusega tunduvalt keerulisemaks nii ettevõtjatel, kes peavad hakkama maksuametile omatarvet või selle puudumist tõestama, raamatupidajatele, kes peavad ülikeerukaks muutuvat arvestust pidama, et maksuametile dokumente esitada, ning ka maksuametile endale, kes peab hakkama selles inforägastikus näpuga järge ajama, kas andmed ikka klapivad ja on piisavalt tõestatud.
Üks võimalik stsenaarium on raamatupidajate hinnangul see, et kui praegu peavad väga paljud ettevõtted piinliku täpsusega sõidupäevikut, sest see on kasulik ka neile endale, siis tulevikus löövad ettevõtjad süsteemi keerukuse tõttu asjale käega ja maksuamet hakkab saama selliseid sõidupäevikuid, kuhu pole üldse erasõite kirja pandud.

„Kui süsteemi ühe eesmärgina on räägitud ka seda, et olukord muutub lihtsamaks ja maksude kogumine paremaks, siis arutelust jäi küll vastupidine mulje. Kümned küsimused praktikute poolt ning lahkhelid arusaamade vahel ei viita küll kuidagi regulatsiooni lihtsustumisele,“ nentis Palts pärast kohtumise lõppu.

Samavõrd segane on tema sõnul ka kõik see, mis puudutab eelnõu mõjusid. „Seda, et arvestused on ebaselged, võis järeldada ka Riigikogu analüüsiosakonna kokkuvõttest, kes leidis, et esitatud eelduste kohaselt sellist tulu nagu ministeerium on lootnud, ilmselt ei tule. Samavõrd keeruline on juristidel olnud anda hinnangut, kas kavandatu on Põhiseadusega kooskõlas või mitte, sest põhjendused sellise hinnangu andmiseks on lihtsalt ebapiisavad,“ viitas Palts eelnõu puudustele.

Rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev rõhutas kohtumise lõpetuseks, et seaduse koostajal tuleb eelnõuga veel palju tööd teha, seda nii juriidilis-tehnilistes küsimustes, kui ka analüüsi ja põhjendatuse poole pealt. „Selge on see, et konsensuse saavutamise oleks liiga ambitsioonikas eesmärk,“ nentis ta lõpetuseks.