Euroopa Komisjonist tulid uued meetmed, aga põllumehed ei ole lõpuni rahul
„Euroopa Komisjon tuli välja esialgsete ettepanekutega turuolukorra parandamiseks, konkreetsed uute meetmete sõnastused esitatakse lähiajal. Ministrite nõukogu ette tuuakse küsimus tagasi arvatavasti aprillis. Küll võib öelda, et välja toodud meetmed võiksid pakkuda liikmesriikidele põllumajandussektori abistamisel senisest enam paindlikkust, kuid ei lahenda kõiki põllumeeste probleeme," ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
Minister Kruuse sõnul tõdesid nii Euroopa Komisjon kui ka liikmesriikide esindajad mitmes põllumajandusharus tugevat ületootmist. „Näiteks piimatootmise puhul olid kõne all vabatahtlikud tootmispiirangud tootjaorganisatsioonidele ja ühistutele. Mullu vähenes piimatootmine vaid seitsmes liikmesriigis, ka meil on see oluliselt vähenenud. Kui ka ülejäänud liikmesriikide toodang väheneks, võiks nõudlus ja pakkumine hakata tasakaalustuma," ütles Kruuse.
Nõukogus arutati ka võimalust suurendada põllumajandussektorile lubatud vähese tähtsusega riigiabi määra praeguselt 15 000 eurolt 30 000 euroni. „Samuti soovib komisjon suurendada ajutiselt fikseeritud hinnaga sekkumiskokkuostu mahte piimapulbrile ja võile. Piimapulbri puhul suureneks see 109 000 tonnilt 218 000 tonnini ja või puhul 60 000 tonnilt 100 000 tonnini," ütles Kruuse. „Ka asub Euroopa Komisjon kaaluma sealiha eraladustamise meetme taaskäivitamist."
Kruuse sõnul on keskne küsimus siiski, kuidas leida toodangule uusi turge. „Euroopa Liidu põllumehel on võimalik tänavu taotleda kuni 110 miljonit eurot uutele turgudele minemiseks, sellest 30 miljonit on nähtud ette vaid piima- ja sealihasektorit puudutavatele projektidele. Praegu kestab taotlusvoor ja loodan ka Eesti põllumajandusorganisatsioonidelt tõsist osavõttu, sest uute turgude leidmine on ainus viis kriisist väljatulekuks," ütles Kruuse.
Nimekirja Euroopa Komisjoni ettepanekust meetmete kohta EL põllumajandussektori olukorra leevendamiseks leiab siit.
Põllumehed vaatavad taas valitsuse poole
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja meelest on komisjoni ettepanekud samm õiges suunas üldise turuolukorra stabiliseerimiseks, kuid loodetud erakorralist abi ühenduse eelarvest ilmselt ei tule. Liikmesriikidel tekkis võimalus täiendava riigiabi andmiseks, mis pöörab meie põllumajandustootjate pilgud taas Eesti valitsuse poole.
„Kahjuks ei andnud eilne kohtumine lootust, et Eesti ja teised Balti riigid saaksid ühenduse eelarvest erakorralist abi, kuigi meie piirkonna tootjad on Venemaa impordipiirangute ja pikalt kestnud turukriisi tõttu kõige enam kannatanud," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
„Küll aga on Euroopa Komisjon ajutiselt nõus lubama riigiabierandit, mis võimaldaks liikmesriikidel maksta põllumajandusettevõttele toetust kuni 15 000 eurot aastas, kusjuures liikmesriikide poolt makstud abi kogusummale ülempiiri ei seata. See paneb Eesti valitsusele tõsise kohustuse tagada meie tootjatele võrdsed konkurentsitingimused teiste riikide tootjatega. Olukorras, kus rikkamad riigid ja näiteks meie naaberriigid on valmis oma põllumehi toetama, peab ka Eesti riigiabi andma, vastasel juhul aitame eilset otsust aksepteerides justkui kaasa oma tootjatele halvema konkurentsipositsiooni tekitamisele," selgitas Sõrmus.
Sõrmus rõhutas, et ühtlasi tuleb mõista, et meie tootmisstruktuuri ja ettevõtete keskmist suurust arvestades on 15 000 euro suurune võimalik riigiabi teiste riikide konkurentidega võrreldes paraku olemuslikult suhteliselt ebasoodne lahendus. Riigiabi erandite rakendamine võib küll osasid ettevõtteid aidata, kuid üldiselt murendavad sellised lahendused EL ühist põllumajanduspoliitikat, mis peaks andma ühtseid vastuseid rahvusvahelise poliitika mõjudele.
Paketis sisalduvad turukorralduse meetmed, nagu näiteks lõssipulbri ja või sekkumiskokkuostu mahtude suurendamine ning sealiha eraldustamismeetme taasavamine, aitavad loodetavasti kaasa üldisele turuolukorra paranemisele. Piimatootmise ajutist ja vabatahtlikku vähendamist soodustavate meetmete rakendamise realistlikkust ja mõjusid on hetkel keeruline hinnata. Ühtlasi loodame, et rakenduvad Euroopa Investeerimispanga võimalused keerulises olukorras põllumajandustootjatele kättesaadavate finantsinstrumentide pakkumiseks.
