Euroopa Liidu kasutajate andmeid hakkab kaitsma uus lepe
Pärast kaua kestnud arutelusid allkirjastasid Euroopa Komisjon ja USA valitsus eile uue leppe nimega Privacy Shield, mis täidab regulatoorse tühja koha kaubanduspartnerite vahelises andmekaitses.
Eelmine taoline andmekaitselepe Safe Harbour oli 15-aastane, kui see 2015. aasta oktoobris pärast Austria võrguprivaatsusaktivisti Max Schremsi algatatud kohtuasja Euroopa Ülemkohtus tühistati. Kohus leidis tollal, et pärast Edward Snowdeni paljastusi USA julgeolekuteenistuste ulatusliku andmeluureprogrammi kohta on Safe Harbouri pakutav kaitse ebapiisav.
Privacy Shield määrab, kuidas peavad Ühendriikides tegutsevad võrguettevõtteid Euroopa kasutajate andmeid talletama ja kaitsma. See on vajalik, sest Euroopa Liidu seadused ütlevad, et ettevõtted ei tohi jagada isiklikke andmeid EL-st väljapoole, välja arvatud juhul kui vastuvõtjariigis on sarnased seadused võrguprivaatsuse kohta või kui - nagu nüüd kehtestatud - ettevõtted on ühinenud eraldi andmekaitseprogrammiga nagu Privacy Shield. Ilma selle leppeta oleks EL seadusandjail õigus peatada Atlandi-ülese andmevahetusega tegelevate ettevõtete äritegevus. See oht on Facebooki ja Google'i kohal olnud mullu oktoobrist alates.
Privacy Shieldiga liitudes kinnitavad ettevõtted, näiteks Facebook, Google ja Microsoft, et järgivad leppes toodud tingimusi. Seni on leppega liituda lubanud vaid Microsoft, enamik Ränioru firmad on uue raamistiku suhtes veel kahtlevad, kirjutab Financial Times.
Samuti asub USA välisministeeriumis tööle ombudsman, kelle ülesandeks on tegeleda EL kodanike küsimuste ja kaebustega. Hans Lõugas kirjutas eile Geenius.ee portaalis, et see lubaks Euroopa kodanikel pöörduda oma andmete kaitseks Ühendriikide kohtusse.
Kriitikud heidavad uuele andmeturvalisusprogrammile ette samu puudusi, mis olid selle eelkäijal. Ekspertide väitel ei suuda see lihtsalt pakkuda Euroopa kasutajatele piisavalt kaitset Ühendriikide julgeolekuasutuste luuramise eest.
Halvimal juhul, arutleb Financial Times, võivad USA võrguettevõtted olla lõpuks sunnitud looma siinsetele kasutajatele Euroopa Liitu eraldi andmekeskused. Kõik see toimub aga ajal, mil tavaliseks on pilveteenused ning andmete jaotamine üle maailma.
Mõttekoja European Centre For International Political Economy hinnangul võib üle Atlandi toimuva andmevahetuse keelamine tuua kaasa Euroopa Liidu SKT 0,4 protsendise languse.
